:format(webp)/nginx/o/2023/09/15/15594593t1h5ae7.jpg)
Kirjutame tänases lehes riskilastest. Alaealistest, kes suitsetavad, peksavad, laamendavad, räuskavad, huligaanitsevad. Need lapsed on tihti pärit keeruliste suhetega peredest, neil puuduvad huvid, neil on igav. Nad ei ole ise halvad, kuid nende teod on.
Sageli arvatakse, et olukorra päästab karistamine, kuid korrakaitseorganid kasutavad üha enam taastava õiguse meetmeid ja üha vähem karistuslikke meetmeid. Eesmärk peab olema jõuda probleemi juurpõhjuseni ja noort inimest ning peret päriselt aidata. Seejuures on võtmekohaks koostöö isade-emade ja erinevate spetsialistidega vallast, töötukassast, koolidest jne. Näiteks rahatrahv vanematele ei aita kuidagi kaasa sellele, et noor probleemide ringist välja tuleks. Ta peab mõistma, et igal teol on tagajärg ja selleks tuleb muuta hoiakuid, mõtteviisi ning arendada vastutustunnet.
Politsei initsiatiivil alustati eelmisel aastal Saaremaal koos valla sotsiaal- ja lastekaitseosakonna ning teiste lastega töötavate spetsialistidega regulaarseid koostöökohtumisi, et töö abivajavate noortega oleks veelgi tõhusam.
Näiteks järgmisel koostöökohtumisel arutatakse “Ringist välja” mudeli toomist Saare maakonda. Selle eesmärk on toetada noort ja tema perekonda erinevate tegevustega, et nad saaksid abi ja et noor inimene jätkaks oma edaspidist elu õiguskuulekalt.
Politsei kinnitusel on Saaremaal juba mitmeid näiteid, kus noor on n-ö ringist väljunud, leidnud endale huvitegevuse, hakanud hästi õppima, saanud uued sõbrad ning elab igati normaalse noore inimese elu. On näiteid, kus noorena politseiga kokkupuutunud inimestest on täiskasvanutena saanud edukad ettevõtjad, sportlased jne.
See näitab, et me tohi ühtegi noort maha kanda, vaid peame leidma probleemi põhjused ning pakkuma vastavalt sellele abi ja võimalusi.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)