JUHTKIRI ⟩ Kuressaare veereostus oli alles proloog. Asi on hoopis hullem

Tõlli puurkaevud. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Miks juhtus ja kes on süüdi? Seda küsimust on alates maist ikka ja jälle küsitud, kuid vastust ei ole. Võib-olla ei tulegi, sest "jäljed jahtuvad" ja isegi kui ühel hetkel peaks tekkima kriminaaluurimise alus, ei pruugi enam vastuseid leida.

Räägime siinkohal Kuressaare joogiveest, mis tuleb Tõlli-Ansi veehaardest, läbib Unimäe puhasti ja jõuab torude kaudu linna trassidesse.

4. mai ennelõunal reostus vesi tõenäoliselt tööõnnetuse tõttu ja seejärel lisati mõnda aega Unimäel veele keemiat. Kloor-maitsestatud vesi pole kõigile meeltmööda ja kui proovid olid pikalt puhtad püsinud, lõpetas Kuressaare Veevärk kloreerimine.

2. septembril selgus halva üllatusena taas linna joogivee saastatus. Nüüd tehti kiiresti kindlaks, et bakter sattus vette juba enne Unimäe puhastit, "tänu" suurtele vihmavalingutele. Veele hakati jälle lisama kloori.

Seejärel on Tõlli-Ansi puurkaevudest võetud veeanalüüsid iga nädalaga järjest puhtamaks muutunud, kuid selgunud on veel üks ehmatav tõsiasi.

Nimelt soovitasid ametkonnad piirkonna elanikel analüüsida igaks juhuks ka oma majapidamiste vett ja väga mitmetel puhkudel on vastuseks saadud ülikõrgeid bakterinäite.

Külade kaupa arutavad inimesed mitmel pool Saaremaal, miks on vesi kollane, joogikõlbmatu, väävlirikas või rikastatud bakterikokteiliga.

Keskkonnaamet on veendunud, et erakaevude e-kolibakteriga saastatus pole seotud suure veehaarde reostusega. See tähendab, et külaelanike kaevude reostust tasub otsida n-ö oma hoovist.

Tõeks on osutunud hüdrotehnikainsener Jaak Reinmetsa sõnad 6. septembri Saarte Hääles: "Kes s***s meie kaevu? Eks ikka me ise." Põhjuseks võib näiteks olla ebasobiv reoveekäitlus, avatud kompostikast, lagunenud lampkast või hoopis hooldamata ja kehvas seisus kaevumantel.

Põhjavesi on suurel osal Saaremaast nõrgalt kaitstud, mis tähendab, et reostus jõuab maapinnalt kiiresti põhjavette. Esmajoones reoveepuhastitest, mida paigaldatakse tihti mitteametlikult, valesti või mis enam ei puhasta.

Vee osas saarlastele häid uudiseid ei ole. Võimalik, et peagi kuuleme kliimaministeeriumist teateid nii kaevude kui ka reoveepuhastite rajamise karmistuvate tingimuste kohta.