Saaremaa roll kurtide ajaloolises pärandis

Maret Õun Foto: Erakogu

"On üsna tavapärane, et üldsus keskendub nn tavainimestele, puudega inimesed jäävad aga seetõttu sageli tahaplaanile. Samas peaks kurtuse või mistahes muu erivajadusega seotud ajaloolist infot rohkem esile tõstma, et ka nn tavainimesed sellest midagi teaksid," kirjutab viipekeelne kurt, Saarte Kurtide Ühingu juhatuse liige Maret Õun.

4. novembril toimus tänu MTÜ Vöimalus toele Kuressaares seminar Saaremaaga seotud kurtide kogukonna ajaloolisest pärandist. Seminariga tähistas Saarte Kurtide Ühing oma asutamise 90. aastapäeva ja kurtidele Saaremaal hariduse andmise 130. aastapäeva.

Osalejate sõnul oli seminar väga huvitav ja kaasahaarav ning üritusel veedetud aeg möödus märkamatult. See on ka üsna loomulik, sest kurtide ja nende identiteediga seotud teemad köidavad kurte alati rohkem ning neid ka väärtustatakse muudest teemadest enam. Samuti on kurtide inimestega seonduvat infot ja materjale äärmiselt vähe ning neile on ka keerulisem ligi pääseda, mistõttu janunevad kurdid niisuguse info järele rohkem.

Võimalik, et üldsusele tundub vahel puudega inimeste teema käsitlemine kuidagi piinlikuna, kuid meie (kurtide) jaoks see kindlasti nii ei ole. Meile tundub just vastupidi, et selline info on väga väärtuslik ja oluline. Samuti on väga suure väärtusega info vanal ajal kasutatud viipekeele ning nn koduse viipekeele kohta, mida erinevates piirkondades läbi ajaloo kasutatud on.

Eelnevast lähtuvalt on mul palve, et kõik, kellel on mingit ajaloolist infot, materjale/fotosid või isiklikke mälestusi seosest kurtide inimestega, jagada seda minu (Maret Õun: [e-mail]) või Aire Murdiga ([e-mail]). Kurtide ajalooga seonduvalt pole vaja piinlikkust tunda, meie jaoks on see igal kujul vaimustav.

Huvitavaid fakte:

• 1913.aastal elas Saaremaal ja Muhus 120 kurti. Nendest 71 oli luteri usku ja 49 vene õigeusku. (Saarlane, 20.03.1913)
• Püha Kurttummade Kool töötas ajutiselt üürikorteris Pihtla mõisas 1893–1895. aastal.
• Usin kellalööja – koolitamata kurt (1861– 1937) töötas üle 40 aasta Ööriku kirikus.
• Viipekeelne kurt Eesti rannarootslane Robert Öman (1928–2013) on sündinud Ruhnu saarel ja oli Rootsi eest kurtide olümpiavõitja 1949 ja 1953. Tema nimel oli kurtide odaviske maailmarekord 64,62 20 aastat.
• Saaremaa Kurttummade Selts asutati 1930. aastal, aga selts hakkas aktiivselt tegutsema alles 1933. aastal.