MUHU UUDISSED ⟩ Abemetega mehed, ädas kassid ja vanad kaakad

Irena Tarvis. Foto: Erakogu

Ikka terit, neh! Oo sie nüid isadepääva taudi või lihtsalt oo nõnna juhtun, et novembrikuud pietse mieste kuuks. Siis oo abemeid kasvatatud ja muidkid kuntstükka tehtud. Ja paergu ikka igaspuol õegatse, et ikka isased inimesed oma terist kontrollima lähäksid.

Neh, ega neid naljairmuga kottu välja ep suagid, et tohtri juure minna. Ma ole ikka arvan, et kui mõni miesterahvas kuskilt tohtri uksest juba sisse vaob, et siis tuleks teene otsast-otsani läbi uurida, sest ühna tõesti oo taal küll juba suur äda käe seks aaks. Tiagid, mis naad pelgavad. Põle kellegid jutt, et ah mool põle äda midad ja sie lähäb varsi üle jälle.

Aga Muhus pietse tuleva laupa miestepääva laupaõhtat. Oodetse iseäranis isaseid inimesi mudud. Ja kuulda suab juttusid mieste elust ja miestele ja lauldasse ja mäŋŋetse pillisid. Ja luuletusi kuuleb ja pirekse põlast suab ikka kua. Kellu viiest akkab pidu pihta ja raha küsitse viis eurut. Vat sõuke vägev pidu tuleb.

Ja pühabe omingu oodetse jälle peresid lasteaida, kellu ühestteistmest. Ikka jälle sõnna terve pere omingule. Ja raha küsitse jälle seitse eurut pere kääst. Nõnna et iseenesestki aru suaja, et mida suurem oo vahmiil, seda kasulikum oo.

Aga vahepiale muid uudissime kua. Ilja aa iest leidis üks Muhu mies Lepanalt linnurõnga. Et meitel oo kua sii ornitoloogisid, siis sattus nõuke rõŋŋas Koguva Laasu Hannese kätte. Ja mis tulli välja? Selle rõnga oo mikskitmuodi äe kaotan masu üks kolmekümne vuastane kaagas oln, kis olli selle omale jalga suan 1996. vuastal Saksamual. Inä kust linnud rüistes siia tulavad!

Kassid tulavad lisemalt. Liivavahel jõlkus mineva nädali üks must kass. Et Liiva linnas üks nõuke paiguldane isend elab, kis poe juures köib vahest aled jaalt tegemas ja süia monimas, siis esiteks es ossan kiegid arvatagid, et mõni võeram kua siia sattun oo. Aga sedakorda olli meite oma linna kass tükkis kodu. Ja sie, kis poe nukkas lõugas, oln masu iidlane. Tuln ühe kaubikuga siia ja karan massina sihest välja. Õnneks oo meitel Piiri all Poe Riina, kis teese jälle oma oole alla võttis. Oo ikka üks suure südamega naesterahvas. Ühtegid ädas luoma täma ripakile ep jäta. Ja kole easte oskab kõikide luomdega kohe sõbraks suaja. Ainumas inimene sii kahe väena vahel, kis mõestab luomde kielt.

Vat sõuksed jutud siis sedakorda.

Olge ikka munuksed!