RÄÄGIME SURMAST ⟩ Vaimuliku rollist seoses suremise ja surmaga

Anti Toplaan Foto: surmast.ee

"Vaimuliku peamine roll on saata inimest kogu tema elukaare vältel – sünnist surmani – ja toetada tema vaimulikku kasvamist," kirjutab EEL-i Saarte praost Anti Toplaan.

Lisaks on vaimuliku ülesanne võimaldada hingehoidu ning armuvahenditest nagu ristimine, piht ja armulaud, osasaamist.

Koguduse ja vaimuliku ülesandeks on hoolitseda oma haigete, vanade, üksikute ja eriti surijate vaimuliku toetamise eest, mis väljendub nende külastamises, vestlustes, armulaua jagamises, palvetamises ning nende Jumala sõnaga toetamises kodus, haiglas ja hoolekandeasutustes. Ennekõike peaks neile, kes on kuulunud või kuuluvad mõnda kogudusse, pakkuma võimalust vaimulikuga kohtumiseks. Seda eriti inimeste puhul, kes vanaduse või haiguse tõttu kirikusse ei pääse.

Ligimesearmastus kohustab kristlasi palvetama ajalikust elust lahkuva venna või õe pärast, et saada jõudu lootuses ja usus, et paluda Jumala halastuse pärast ja võita inimese loomulikku hirmu surma ees. Kirikuõpetaja ülesanne on osaleda ka surija omaste kaotusvalus ja lohutada leinajat kristlikus lootuses.

Kodune armulaud ja hingehoidlik vestlus

Armulaud on kui teemoon reisiteele läbi surmavalla. Kui vaimulik kutsutakse raskesti haige inimese juurde, on tema kohus haiget külastada. Armulauda väljaspool kirikut jagab reeglina kohaliku koguduse õpetaja või inimese enda soovil konkreetne vaimulik.

Haiglates või hooldekodudes, kus on hingehoidjana ametis vaimulik, võib lisaks temale inimese enda soovil armulauda jagada ka tema kodukoguduse vaimulik. Inimese omastele võiks soovitada, et kui tegemist on mõnda kogudusse kuuluva inimesega, ei jäetaks vaimuliku kutsumist liiga viimasele hetkele. Seda seetõttu, et kui olukord võimaldab, saaks vaimulik enne talitust haige või vanuriga vestelda ning anda võimaluse pihiks.

On hea, kui talitusest võtaksid osa asjaosalise omaksed ja sõbrad või haigla toakaaslased. Minu oma praktikas on ühed ilusamad hetked need, kui haige surivoodi juures saavad lisaks temale armulauast osa ka lähedased pereliikmed. Surijale antakse võimalus ka ise oma soovid ja õnnistus juuresolijatele edasi anda. Kui surija on kontaktivõimetu, peab vaimulik omastega surivoodi juures palvuse.

Kui inimene ei ole usklik, aga tema või ta lähedased soovivad kohtuda vaimulikuga, on see võimalik hingehoidlikul eesmärgil. Lahkunu surma järgselt on kogudused ja vaimulikud reeglina valmis omastega rääkima ja soovi korral viima läbi ka lahkunu matusetalituse.

Edasi loe veebilehelt "Räägime surmast"

"Räägime Surmast" on informatiivne veebileht, mis on tänaseks juba üle aasta toetanud leinajaid ja harinud inimesi surma teemadel. Alguse sai leht saarlase Maris Prisko õe kaotuse põhjal tehtud blogist. Maris tundis, et peab selle kõik endast välja kirjutama, missiooniga et ükski leinaja ei peaks enam tundma sellist üksindust ja infopuudust nagu tema. Tänaseks panustavad veebilehe sisusse, lisaks Marisele ja elulõpu toetajale, samuti saarlasele Jane Kajule, ka lugejad ise. Elu lõpu, surma ja leina teemasid selgitavad lahti erinevate valdkondade spetsialistid ning kogemuslugusid jagavad tavainimesed.