"Seekord kirjutan hauatähiste ajaloost, kuidas valida sobivat hauakivi ning milliseid tegureid selle valikul arvesse võtta. Kirjeldan, kui raske, eelkõige emotsionaalselt, võib olla hauakivi valimine kallile inimesele ning milline oli meie kogemus," kirjutab saarlane Maris Prisko, veebilehe "Räägime surmast" looja.
Kuidas valida hauakivi?
Hauakivid on olnud osa inimkonna matusekombestikust juba aastatuhandeid. Esialgu kasutati neid pigem praktilise otstarbega – märgistamaks hauda ja kaitsemaks seda hauaröövlite eest. Ajaga on hauakivi saanud aga sümboliks, mis väljendab austust lahkunud isikule ja toimib mälestusmärgina. Hauakivi valimine on sügavalt isiklik ja tähendusrikas otsus. Tegemist ei ole ainult sümboolse meenutusega lahkunust, vaid ka kohaga, kus mälestusi jagada. Inimesed külastavad haudu, et austada oma lähedasi, süüdata küünlaid või tuua lilli. See on viis hoida elus mälestust ja sidet nendega, keda enam meie kõrval ei ole.
Hauakivid ajalooliselt
Hauakivid on märk inimkonna kultuurilisest ja kunstilisest evolutsioonist. Nende ajalooline taust peegeldab mitte ainult ühiskonna suhtumist surma, vaid ka kunsti arengut läbi erinevate perioodide. Hauakivide kujundus on alati olnud tihedalt seotud ajastu esteetiliste, usuliste ja kultuuriliste väärtustega, moodustades ainulaadseid mälestusmärke, mis kõnelevad möödunud eludest ja nende kultuurilisest pärandist.
Edasi loe veebilehelt "Räägime surmast"
"Räägime Surmast" on informatiivne veebileht, mis on tänaseks juba üle aasta toetanud leinajaid ja harinud inimesi surma teemadel. Alguse sai leht saarlase Maris Prisko õe kaotuse põhjal tehtud blogist. Maris tundis, et peab selle kõik endast välja kirjutama, missiooniga et ükski leinaja ei peaks enam tundma sellist üksindust ja infopuudust nagu tema. Tänaseks panustavad veebilehe sisusse, lisaks Marisele ja elulõpu toetajale, samuti saarlasele Jane Kajule, ka lugejad ise. Elu lõpu, surma ja leina teemasid selgitavad lahti erinevate valdkondade spetsialistid ning kogemuslugusid jagavad tavainimesed.