MÄLESTAME ⟩ Sinu teekond oli värvikas ja särav, täpselt nagu sina!

Foto: Postimees

Kui Raivo viiesena Piiri kooli esimesse klassi läks, ei osanud keegi veel arvata, mis sellest poisist saab. Selle kooli lõpetas ta kiituskirjaga ja ees ootas minek Orissaare Keskkooli 9. klassi.

Huumorisoonega heast suhtlejast sai peagi klassi liider, kes oli hinnatud tantsupartner rahvatantsurühmas ja näiteringi kandev kuju. Tema Ropsi osatäitmisel Boris Kaburi samanimelises näidendis oli kaalukas osa teise koha võitmisel Eesti koolide näitetruppide konkursil kümnendas klassis.

Orissaare Keskkooli lõpetas Raivo 1966. aastal hõbemedaliga, ees ootas elutee valik. Raivo seadis lati kõrgele ja kandideeris vabariigi sihtstipendiumile biokeemia erialal Leningradi Riiklikus Ülikoolis. Eestis tollal seda ala õppida ei saanud. Elu Leningradis andis lisaks suurepärasele haridusele ka laia silmaringi kultuurielus. Ülikoolidiplomi sai Raivo 1971. aastal biokeemia ja füsioloogia erialal. Edasi algas töine elu Eestis.

Klassikaaslastena jälgisime imetlusega Raivo erialast arengut. Algul töötas ta TA Zooloogia ja Botaanika/ Eksperimentaalbioloogia Instituudi protozooloogia osakonnas, seejärel SKTB Desintegraatoris projekti peakonstruktorina 1981–1985. Sellesse aega jääb aastatel 1982–84 kandidaaditöö kirjutamine mikrobioloogias Moskva Riikliku Ülikooli juures, mille kaitsmiseni jõudis ta 1984. aastal.

Teaduskraad andis võimaluse alustada akadeemilist karjääri, samas oli tal huvi rakenduste vastu ja lisaks kandidaadikraadile sai ta 1984. aastal diplomi Moskva Patendiinstituudist patentoloogia erialal. Need teadmised kulusid ära hilisemas elus kahe patendi väljatöötamisel.

Raivo edasine töine elu oli eelkõige seotud Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga, kus ta oli toiduteaduse õppetooli juhataja ja professor 1997–2015; toiduainete instituudi direktor 2002–2014. Aastast 2015 sai Raivost emeriitprofessor. Raivo jätkas teadustööd bio- ja toidutehnoloogia erialal, samuti uuris ta eesti toitumistavasid. Raivo on töötanud välja biotesti kasutamise metoodika, avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni, tema juhendamisel on kaitstud 15 magistri- ja kolm doktoritööd. Alles kolm nädalat tagasi võttis ta juhendada veel ühe doktorandi. Tehnikaülikool tunnustas tema tulemuslikku tööd 1999. aastal teenetemedaliga Mente et Manu.

Ülikoolitöö ja -elu kõrvalt jõudis ta palju muud: oli Tervisliku Koolitoidu programmi juht 1995–1999; Eesti Toiduliidu juhatuse liige aastast 1996; Eesti Toitumisteaduse Seltsi asepresident aastast 1997. Raivot tunnevad Eestis väga paljud tervisliku toitumise nõustajana.

Ladusa jutuga ja põhjalike erialaste teadmisetaga oli ta oodatud külaline nii tele- ja raadiosaadetes kui ka paljudel kohtumistel Eestimaa erinevates paikades. Raivo oskas keerulised asjad arusaadavaks rääkida.

Raivo Voki inimlikku olemust, huumorit ja hingesoojust väljendab hästi tütar Kadri järelhüüe: "Sinu teekond siin ilma peal oli värvikas ja särav, täpselt nagu sina!"

Raivo oli rõõmsa meelega ja toetav oma lastele ja lastelastele, õdedele ja nende peredele. Meile, tema klassikaaslastele, on Raivo lahkumine ülekohtuselt varane, valus, väga valus. Tegime ikka nalja, et sina, Raivo, pesamunana "kustutad viimasena tule", aga saatus tahtis teisiti.

Naerusuise ja teravmeelsena, briljantse mälu ja särava mõistusega koos tammsaareliku töökusega jääb ta meie meelde ja mõtetesse. Alles augustikuus oli klassikokkutulek. Rääkisime, naersime. Jutud jäid pooleli…

Klassikaaslased, Orissaare Keskkooli 17. lend