KUIDAS PETTA SAADA? ⟩ "Inimesed loodavad saada palju raha ja kiiresti. Need sõnad ühte lausesse ei mahu!"

Andres Sepp
, Saarte Hääle tegevtoimetaja
Copy
Illustratsioon: Liina Õun / Pexels

​Saarlased on sel aastal kelmidele kaotanud ligi 350 000 eurot, sellest kolmandik “investeeringutena”. Tagasi ei saa nad sellest rahast mitte sentigi.

Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi juht Priit Sepp toob investeerimiskelmuste ohvritest rääkides mustrina välja selle, et kõik on lootnud kähku rikkaks saada.

No et paned 10 000 sisse ja võtad kiiresti 20 000 välja.

Paraku on kurb tõde ikka veel see, et nagu tasuta lõunasööke, pole olemas ka tasuta raha, see tuleb välja teenida. Kas ettevõtluse või palgatööga.

Äärmiselt õnnelikul juhul võib ju tulla lotovõit, kuid ka seda lootust kasutavad kelmid ära. Näiteks juhtus, et saarlane leidis e-postkastist lotovõidu teate, mis tavaliselt lähevad otse rämpsposti. Taas sai ahnus kainest mõtlemisest võitu ja saarlane kandis oma kontolt ära tuhandeid… Lootuses hilisemale hiigelvõidule.

Kelmid teavad hästi, et inimesed loodavad saada palju raha ja kiiresti. Paraku need sõnad ühte lausesse ei mahu. Igal aastal oleme sellele Saarte Hääles korra või paar tähelepanu juhtinud ja vaatame ka nüüd otsa kelmuseaastale 2023.

Selle kümnendi seni suurimat kahju kelmide tõttu kandsid saarlased kolm aastat tagasi, mil summa oli kokku 691 000 eurot. Eelmisel aastal 157 000 ja sel aastal 347 000 eurot. Kolmandik ehk 111 000 eurot jaguneb seitsme sel aastal algatatud investeerimiskelmuse kriminaalasja peale.

Põhiliselt minnakse venekeelsete “müügimeeste” õnge või leitakse internetist mõni “huvitav” platvorm. Kahjusummad algavad mõnest tuhandest ja ulatuvad 37 000 euroni.

Politseile on teada, et kuni 10 000 euro puhul on kelmidele loovutatud oma raha, suuremate summade puhul on aga ka laenu võetud. Ühes juhtumis loovutas petetu ka oma identiteedi ehk Smart-ID konto ja tema nimel võeti kõikvõimalikest kohtadest kiirlaenu.

PRIIT SEPP ütleb, et nii nagu pole tasuta lõunasööke, pole olemas ka tasuta raha, see tuleb välja teenida.
PRIIT SEPP ütleb, et nii nagu pole tasuta lõunasööke, pole olemas ka tasuta raha, see tuleb välja teenida. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Politseinik Priit Sepp räägib kurvastusega, et tihti ei saa orki lennanud inimesed ise arugi, et on petta saanud, vaid peavad seda ajutiseks tagasilöögiks. Näiteks on teada kodanik, kes kaotas investeerimisega 12 000 eurot ja on nüüd leidnud internetist juristi, kes hakkab tema raha “tagasi saama”. Jurist elab küll Londonis, räägib vene keelt, saadab venekeelseid lepinguid, kuid aitab hea meelega. Muidugi on vaja jällegi natuke juurde maksta.

“See inimene kasutab seda teenust vaatamata sellele, et politseinikud on talle korduvalt öelnud, et ära tee nii. See ei heiduta neid inimesi,” nendib Sepp.

Odav iPhone meelitab netist ostma

Arvuliselt kõige rohkem kannatanuid – 31 – on petta saanud interneti ostumüügikeskkondades, näiteks FB Marketplace´is. Põhiline märksõna on seejuures iPhone, mida inimesed tahavad soodsamalt osta. Aga ka mängukonsoolide ostmisel on väga suur võimalus pärast raha maksmist kaupa mitte kunagi näha.

Kogusumma selliste kelmuste puhul on tänavu 12 000 eurot ja erinevalt investeerimiskelmustest on politseil võimalik ka petturiteni jõuda. Pettused on reeglina Eesti-kesksed, kuigi on ette tulnud ka välismaiseid kelme, kes soovivad enne soovitud eseme saatmist erinevate lisamaksete tegemist.

Priit Sepp soovitab selliste pettuste läbinägemiseks tehingupartneri nime guugeldada, enamasti on nii võimalik kelmid tuvastada. Kahtlustada võiks ka kõiksugu välismaiste maksevahendajate, näiteks Revolut panga teenuste kasutamist.

“Kui tahad kasutatud telefoni osta, siis pigem osta usaldusväärsest kohast,” ütleb Priit Sepp. “Päris palju on kasutatud telefonide müüjaid, need telefonid on kontrollitud, saate garantii ja kui ilmneb mingi jama, siis on tarbijal ka õigused. Käest kätte ostu puhul seda ju ei ole.”

Teine suurem grupp kelmusi on seotud võõraste identiteetide kasutamisega, millega on kolme juhtumi puhul tekitatud kahju kokku 127 000 eurot. Võõrast ID-d kasutades on võetud laene ja sõlmitud järelmaksulepinguid.

Sel aastal hakkas hargnema juhtum, kus saarlase nimel võeti juba mitu aastat tagasi 70 000 euro ulatuses laene. Nüüd on politseile teada, et selle taga oli Valeri Ramjala ehk Jokkeri juhitud kuritegelik Eesti-Soome ühendus, kes maikuus kinni nabiti.

“Nagu kogemus näitab, siis 70 000 ühe inimese kohta on väga kiiresti võimalik kokku saada,” tõdeb Priit Sepp.

Ühel juhtumil läks saarlane “investeerimislainele”, lubas kaughaldustarkvara oma telefoni installida ja selle abil sõlmisid kelmid ta nimel mitmeid kiirlaenu lepinguid.

Sel aastal avastati ühes Saaremaa ettevõttes raamatupidamisauditi käigus ka aastate eest toimunud arvepettuse juhtum, kus firma kandis kahju üle 40 000 euro.

Järjest rohkem on politseile teada juhtumeid, kus inimeste krediitkaardi andmed lähevad jalutama ja nende abil tehakse kusagil maailma osas lühikese aja jooksul võimalikult suure summa väärtuses oste. Tänavu on kuus kannatanut ilma jäänud 13 000 eurost.

Mõnel juhul on panga nimel tulnud SMS-hoiatus kahtlase tehingu kohta, soovitusega sisse logida. Kui inimene lisatud lingi abil sisse logib, satub ta kelmide petukeskkonda ja jääb oma rahast ilma.

Üks ohukohti on ka mõne kullerifirma nimel saadetud sõnumid, kus öeldakse, et tulnud on pakk ja on vaja tasuda kohaletoimetamise tasu. Ainult paar eurot, kuid kurjategijate eesmärk on ohver oma keskkonda meelitada, kus tema krediitkaardi andmed varastatakse.

Priit Sepp annab selliste pettuste puhuks lihtsa soovituse. Nii nagu inimene ei tohiks kogu varandust sularahana kaasas tassida, ei peaks ka internetis ostude tegemiseks loodud kontol olema kogu maist vara. Pigem võiks seal hoida vaid niipalju raha, kui igapäevasteks ostudeks vaja. Ja säästud võiks hoida teisel kontol, millega internetis oste teha ei saagi.

Mis kelmide käes, see politseile püüdmatu

Mingit lootust investeeritud raha tagasi saada või varastatud krediitkaardiandmete abil võetud laenude võtjateni jõuda ei ole. Mõlemad pettuseliigid on ülemaailmse mastaabiga ja politsei käed jäävad pea alati lühikeseks.

Priit Sepp soovitab investeerimishuvilistel oma vaba raha paigutamiseks ohutumaid meetodeid. Kindlasti ei ole adekvaatsed telefoni teel ja vene keeles antud investeerimisnõuanded. Pigem võiks võtta ühendust ükskõik millise Eesti pangaga, nad kõik pakuvad investeerimisvõimalusi.

“Kasumis ei või küll kindel olla, aga süsteemis võid küll kindel olla,” ütleb Priit Sepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles