/nginx/o/2024/01/06/15817540t1h7350.png)
Neljapäeval, 14.12.23. olin Üru bussipeatuse läheduses tuttaval külas. Kuulsin, et neile planeeritakse ilmaradarijaama püstitamist Varkja ja Üru külade vahele, Üru bussipeatuse lähedusse ja selle radari informatiivne koosolek toimub Kihelkonna rahvamajas kell pool kuus sama päeva õhtul.
Kuna olin midagi raadiotehnikast ja ka radarsüsteemist kuulnud, tundus teema huvitav - nõustusin osalema. Ettekannetest suurt midagi juurde ei saanud, aga avalikustati mõned faktid.
1. Meil on kolm ilmaseirejaama – Kõpus, Vilsandil, Sõrves.
2. Varkja radar toob kaasa piirangud kõrgehitistele viie kilomeetri raadiuses.
3. Kuna maakera on ümmargune, radarikiir lähtub 35 m kõrguselt ja kulgeb puutujana, siis on ta 500 m kaugusel radarist juba 5 meetrit maapinnast tõusnud ja peakiire suunas ohutu.
4. Kohavalik tehti maavaldaja soovitusel ja elektri liitumishinnast tulenevalt.
5. Kohapeal ei käidud, kuna kõik näitajad sobisid.
6. Praeguseks on paigaldatud voolukilp radarimastile, kuid väljastamata on eshitusluba.
Varkja meteoroloogilise radarimasti projekti juht Avo Sipelgas on lähetanud 10. novembril Saaremaa vallale kirja, milles märgib: „Inimestele ohutu kaugus radariantennist on 500m peakiire suunas...“
Loodan, et talitan õigesti, kui edastan siinkohal 3. jaanuaril 2024 telefonivestluses radarmeteoroloogia peaspetsialisti Tanel Voormansikiga selgunud radariparameetrid. Palusin need elektrooniliselt edastada, aga see ei olevat võimalik:
- radari tööpiirkond 360 kraadi.
- pöörlemiskiirus 17 kraadi sekundis
- kiir väljub antennilt horisontaalselt nelja meetri laiuselt, selle laienemisnurk peakiires on 1 kraad. Radarist 500m kaugusel peaks kiire laius olema 5-6 meetrit.
- impulss väljastatakse vahedega
- max võimsus 4 kW.
- Väljasaadetav impulss 570 hertsi
Arvutasin, et laseripeal kulub ringi sooritamiseks 360/17= 21,18 sekundit.
Sain aru, et radarikiire mõju loodusele ei ole testitud, kuna see on lühiajaline impulsskiir.
Radaripea on tõstetud 35 m kõrgusele, on pidevas liikumises ja seetõttu ei saa keegi radarikiire elektromagneetilises väljas pikka aega viibida.
Küsimus "kui pikk on ohutu kiires oleku aeg – mesilased, ulukid, inimesed?" jäi vastuseta, sain aru, et see on uurimata. Praegul on ainsaks piiranguobjektiks kõrgehitised 5 km raadiuses. (See on suur ala Kirikukülast üle Paiküla, teiselpool Karujärve, edasi Pidula - Odalätsi – Pajumõisa – Viki – Kuuse).
Kuna paljud küsimused on kindla vastuseta või ei suudeta rahuldavat vastust anda, siis ei saa väita, et radar on inimesele ja loodusele kahjutu.
Kas keegi hakkab kontrollima nende inimeste tervist, kes jäävad 500 meetri piirkonda selleks 21 sekundiks, ma ei tea. Radaris võib tekkida tõrge avariist või millestki muust. Kiire ette ilmub objekt, mis peegeldab või hajutab ja mast suunab kiire kõrvale.
Kokkuvõtteks: kui vaatan täna enda telefoniäpiga ilmakaarti, siis näitab see üsna täpselt pilvede liikumist, fikseerib äikeseilma ja tormide tulekut. Ilmaprognoos on nädala ulatuses täpselt paigas.
Kas meil on veel vaja raisata dubleerivate ehitiste tarvis niigi nappivaid käibevahendeid, piirates täna ja ehk ka tulevikus piirkonna majandusarengut?
Informaktsiooniks, et teisipäeval, 9. jaanuaril kell 17.30 on Kihelkonna Rahvamajas kohaliku kogukonna istumine, kus otsustatakse seisukohavõtt Varkja radarijaama suhtes. Sinna on kutsutud ka vallavalitsuse endaja. Inimesed, kes tahavad selles osaleda ja sõna sekka öelda, on teretulnud.