JUHTKIRI Suurhaiglate huvides tehtud otsus

Copy
TIKUTOPSI MÕÕTU APARAAT: Dr Hasso Uuetoa sõnul võtab kardiostimulaatori paigaldamine kogenud ja oskuslikes kätes aega ligi pool tundi.
TIKUTOPSI MÕÕTU APARAAT: Dr Hasso Uuetoa sõnul võtab kardiostimulaatori paigaldamine kogenud ja oskuslikes kätes aega ligi pool tundi. Foto: Kristina Õun / Saarte Hääl

Tervisekassa nõukogu tegi eile otsuse, et 1. juulist stimulaatoreid enam väljaspool kesk- ja regionaalhaiglaid ei paigaldata. See tähendab, et ainus väiksem haigla, kus seda protseduuri siiani tehtud on, võib sellest õigusest ilma jääda. Mis omakorda tähendab, et stimulaatorid vajavad inimesed peaksid selle paigaldamiseks edaspidi mandrile sõitma. See, kui teenuse saamiseks tuleb ette võtta pikk sõit, seab Saaremaa inimesed mandri elanikega võrreldes tunduvalt kehvemasse seisu.

Haigla ravijuhi Edward Laane hinnangul on Kuressaare haigla jaoks suurim probleem see, et dokument, millest haiglad oma töö korraldamisel lähtuma peavad, on iganenud. Pärineb ju dokument "Haiglaliikide nõuded" 2004. aastast.

Laane sõnul seavad need nõuded kohapeal kvaliteetse teenuse osutamisele väga suured piirangud. Sätestab ju see dokument, et teatud teenuseid tohib osutada vaid regionaal- või keskhaiglas, mitte aga maakondlikus haiglas. Kuressaare haigla on aga maakonnahaigla. Selleks, et neid teenuseid maakondlikus haiglas pakkuda, tuleb saada eriload.

"See sõltub aga erialaseltsi heatahtlikkusest," ütles Laane. "Kuidas saab erialaseltsi kui mittetulundusühingu heatahtlikkusest sõltuda, kes saab ravi ja kes mitte?"

Kuna erialaseltside juhatusse kuuluvad suurtes haiglates töötavad arstid, pole ilmselt sugugi vale järeldada, et tervisekassa nõukogu eilne otsus kaitseb suurhaiglate, mitte patsientide huve.

Aastaid tagasi tuli Kuressaare haiglal võidelda selle eest, et Saaremaal saaks hakata vähihaigetele keemiaravi pakkuma. 2019. aasta alguses saatsid Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku saarlasest juhataja Vahur Valvere ning Tartu ülikooli kliinikumis sama ametit pidav Peeter Padrik toonasele tervise- ja tööministrile Riina Sikkutile pöördumise, kus väitsid, et Kuressaares pakutav keemiaravi seaks ohtu vähihaigete tervise ja elukvaliteedi ning lõhuks Eestis toimiva onkoloogilise abi süsteemi. Saarlaste kauane unistus sai siiski tõeks: koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga pakutakse Kuressaare haiglas vähiravi 2020. aasta detsembrist.

Kas kardiostimulaatoreid paigaldatakse Kuressaare haiglas ka pärast 1. juulit – elame, näeme.

Tagasi üles