Saare maakonna Memento ühendus on leinas. Meie seast on lahkunud üks väärikamaid liikmeid Heino Salumaa.
Hüvasti, Heino Salumaa
Heino sündis Tagamõisa poolsaarel Kuralase külas. Tal oli kolm venda ja kaks õde. Heino lõpetas Kuressaares tööstuskooli ja suunati tööle Kohtla-Järvele. Koju puhkusele tulnud, ta enam tagasi ei läinud, kuna tema sõnul oli seal orjaelu.
Heino varjas end repressiivorganite eest Viita talus. Äraandja nägi öösel kuurist valgust paistmas ja kutsus kohale sõdurid, kes Heino haarangu käigus kinni võtsid. 1951. aastal mõisteti ta süüdi metsavendluses ja sai karistuseks 25 + 5 aastat Venemaa sunnitöölaagrites. Kaugemad kohad olid Salehard ja Vorkuta. Heino meenutused neist laagritest olid õudsed.
Tagasi Eestisse jõudis ta 1956. aastal, olles Kirovi linnast kaasa võtnud oma armsama, Asta Teäri. Eestisse jõudnud, abiellusid nad oktoobris 1956 ning olid abielus üle 68 aasta. Neil sündis kaks last: tütar Ellen ja poeg Aare. Lapselapsi on kuus ja lapselapselapsi kaheksa.
Heino töötas Papissaare sadama külmhoones. Ta oli osav ahju- ja pliidimeister. Heino oli ka hea laulumees ja mängi ise akordionit. Ta lõi kaasa paljudes näitemängudes. Suurema publiku ees esines ta viimati koos Astaga sõdurilaulude päeval 2012. aastal Kuressaare lossihoovis. Perekondlikel sündmustel ja Memento üritustel on Heino esinenud hiljemgi.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel sai Heinost talumees. Ta oli väga hea õllemeister ning alati oli talus õlut. Heino juttusid oli põnev kuulata, kuna tal oli suurepärane huumorimeel. Meile oli Heino vaimne isa, kellest sai alati eeskuju võtta. Ajaloolise tõe tegi ta meile selgeks juba lastena.
Heino Salumaad on autasustatud Vabaduse Tammepärja aumärgi, Metsavendade II kl teeneteristi ja muude medalitega.
Heino, olgu muld sulle kerge!
Saaremaa represseeritute ja vabadusvõitlejate nimel
Jaen Teär