JUHTKIRI ⟩ Loomaomanik, hakka vastutama!

Üks Eesti ligi poolest tuhandest varjupaigakassist Foto: Martin Kraus/Varjupaikade MtÜ

Küllap olete kuulnud väljendit "märtsikassid" ning kuulnud kevadõhtuti õuest imiku nuttu meenutavat kassikisa. Või siis tummisemat jörinat – oleneb esitajast.

Kui te pole kuulnud, siis selgituseks niipalju, et kevadel algab kasside paaritumishooaeg, mille tagajärjeks on suur hulk kassipoegi, keda keegi ei taha.

Pesakonna keskmine suurus on neli kuni kuus poega. Mis tähendab, et varsti, kui need kassipojad on kord sigimisealiseks saanud, võib oodata üha uusi ja uusi pesakondi. Kassid, keda keegi ei taha, moodustavad üha suuremaid kolooniaid. Osa neist satub varjupaikadesse, kes teevad kõik endast oleneva, et loomadele kodu leida. Kõigile aga kodusid ei jätku.

Isegi kui soovimatuid pesakondi oleks Saaremaa kohta vaid kümmekond, oleks seda liiga palju. Paraku on paljudel Saaremaa kassiomanikel kombeks lasta oma kiisu õue ka siis, kui elatakse linnas või alevikus ning kass on kiipimata, vaktsineerimata ning steriliseerimata/kastreerimata. Sest loomake tahab ju vabadust! Küllap ta ise koju tuleb! Kui tuleb. Ja loomulikult ei saa loomalt võtta võimalust järglasi saada. Paljunemine on ju loomulik instinkt!

Loomaomanikud, kes te nii arvate – teie veendumused on ajast ja arust. Viimane aeg on neid muuta. Kui mitte muidu, siis ettekirjutuse või trahvi ähvardusel.