/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/09/15/15594472t1ha3e6.jpg)
Kas mäletate, kuidas Kuressaare haigla pidi võitlema selle nimel, et saaks hakata vähihaigetele keemiaravi pakkuma? Suurhaiglate onkoloogid püüdsid seda igati takistada, kinnitades, et Saaremaal seda teenust kvaliteetselt osutada ei saa.
Tulevik – suurhaigla osakond?
Esimesed südamestimulaatorid paigaldati Kuressaare haiglas 2021. aasta mais. Nüüd on paraku võimalus, et juulist seda protseduuri Saaremaal enam ei tehta. Vaatamata kahe saarlasest ministri eriarvamusele oli valitsus sama meelt kardioloogide liiduga, et stimulaatoreid tohivad edaspidi paigaldada ja vahetada vaid kesk- ja regionaalhaiglad.
Paraku ähvardab Kuressaare haiglat juba uus oht – võimalus iseseisvusest sootuks ilma jääda. Sotsiaalministeeriumis on valmimas dokument "Haiglavõrgu arengusuunad", mille üks märgusõnu on võrgustumine. See tähendaks üldhaiglate suuremat allutamist suurtele haiglatele ja seda, et kohalikke asju puudutavaid otsuseid tehtaks mitte kohapeal, vaid Tallinnas ja Tartus. Kuressaare haigla asju otsustataks siis Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Kusagil ääremaal toimuv ei pruugi pealinnast vaadates tunduda kuigi oluline. Kohalike inimeste jaoks on aga väga tähtis saada kvaliteetset arstiabi – võimalikult paljusid teenuseid – kohapeal. Seda enam, kui elatakse saarel.
Seepärast peame me ise seisma oma haigla ja kodusaarel saadava arstiabi eest. Et meie haiglast, mis peagi saab Euroopa fondide toel veelgi paremad tingimused, ei saaks pelgalt suurhaigla osakonda.