"Kallistus on nagu leping, mis kinnitab lapsele ja lapsevanematele: meil on kõik hästi, sa oled minu jaoks oluline,"ütleb Saaremaa toetava hariduse keskuse pereterapeut ja juhtumikorraldaja Monika Sarapuu.
Tellijale
MONIKA SARAPUU ⟩ Miks on tähtis oma lapsi kallistada?
Usun, et kallistamist on kogenud iga inimene. Kogemus, kui hea see on, kui kallistatakse, on meil mõttes ja kehas. Väga loomulik tundub, et kallistame väikest last või kõrge hooldusvajadusega last, aga kui laps areneb ja kasvab suuremaks – eriti kui on tegemist juba teismelisega –, jääb kallistamine või puudutamine mingil põhjusel üha harvemaks.
Sellest, kuidas lapse areng ja heaolu sõltub füüsilisest lähedusest, räägitakse väga palju. Arvan, et paljud tänased noored lapsevanemad pakuvad füüsilist lähedust oma lapsele teadlikult. Juba sünnitusmajas luuakse vanema ja lapse vahel nahk-naha-vastu-kontakti. Lapse esimene vanemalt saadav kogemus, kus ta adub, et on turvaliselt hoitud, ongi seesama füüsiline puudutus, füüsiline lähedus.