KRISTIINA MARIPUU ⟩ Hea kuressaarlane, anna endast märku!

Kuressaare linn Foto: Saarte Hääl

"Suvekuudel on käimas Kuressaare kogukondade kaardistamine. Lisaks huvile saada teada, kuidas linlased oma kogukondlikku kuuluvust tajuvad, soovime tõestada, et kuressaarlased ei ole huvi kaotanud ega oma arvamuse avaldamisel passiivseks muutunud," kirjutab Kuressaare kogukondade kaardistaja Kristiina Maripuu.

Saaremaa vallavalitsus osaleb partnerina Interreg Europe projektis "Governing Community Resilience"“ (GOCORE), mille keskmes on kogukondade ja piirkondade elujõulisus ning kaasatus. Saaremaal on luubi alla võetud Kuressaare kogukonnad ning kõik, kes elavad Kuressaares või tunnevad end linnaga muul moel seotuna, on 1. juulini (k.a) oodatud vastama lühikesele ja lihtsale veebiküsimustikule, mis on leitav aadressil https://tinyurl.com/linnakogukonnad.

Suur palve on küsimustikule vastamise üleskutset jagada ja ainuüksi selle kaudu oma aktiivsust üles näidata. Kokkuvõtte vastustest teeme 31. juulil Kuressaare raekojas toimuval ümarlaual, ühtlasi sõnastatakse seal ettepanekud Saaremaa vallavalitsusele.

Kogukondasid on mitut liiki

Veel sajand tagasi arvati, et kogukond on kaduv nähtus, sest järjest rohkem inimesi kolis maalt linna. Tõsi, kogukonnad on ajas teisenenud, kuid vajadus oma kogukonna järele on endiselt olemas – ühtviisi nii maal kui ka linnas.

Traditsiooniliselt on kogukondade all silmas peetud geograafilisi kogukondasid, kus inimesi liidab ühine elukoht. Nii meenuvadki kogukondadest rääkides paljudele esmajoones külakogukonnad, mis on küllaltki selgepiirilised. Linnas ollakse lisaks naabruskondadele sageli seotud hoopiski ühiste huvialade, ankurorganisatsioonide või erinevate algatuste kaudu.

Kogukonna olemust on kirjeldatud järgmiselt: kogukonnas inimesed tunnevad üksteist ja suhtlevad omavahel, pakuvad üksteisele praktilist abi, mõistmist või tuge ning neil on jagatud väärtused ja eesmärgid. Peale selle tuntakse, et koos tegutsedes on võimalik edasi liikuda ja lahendusi leida.

Tõtt-öelda loob linnaelu kogukonnatundele igati soodsa pinnase, sest mitmekülgseid tegevusvõimalusi ja inimesi, kellega lävida, on palju. Olenemata kogukonnast, on selle suurim väärtus üksteise abistamine igapäevaelulistes küsimustes ja toimingutes – eriti tuleb see ilmsiks keerulistes oludes.

Head kogukondlikud suhted on olulised

Eelmisel reedel vestlesin Tagavere seltsimajas asetleidnud Saaremaa kogukondade arengupäeval Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teaduri ja õppejõu Dagmar Narussoniga. Tema öeldust jäi minu jaoks kõlama, et inimesed, kes on heades kogukondlikes suhetes, on märksa paremas infoväljas. Tänu elulisele ja sisulisele teabele tulevad nad oma elus paremini toime. Veelgi enam, ka nende perede lastel läheb igapäevaelus paremini. Uurimused tõestavad, et kogukonnal on oluline roll ka vaimse tervise hoidjana, sest omavaheline suhtlus võimaldab muresid jagada ja lahendusi leida.

Tihti on kogukonnatunne niivõrd loomulik, et alles sellele mõtlema hakates saad aru, et oled osa kogukonnast. Veidi enam kui kümnele Kuressaaret puudutavale küsimusele vastamine aitab muu hulgas teadvustada, et enamik meist kuulub mingisse kogukonda või ka mitmesse. Samuti saab avaldada mõtteid, mida Kuressaare sinu jaoks tähendab, ja kas Kuressaare linna identiteet on Saaremaa valla ajal muutunud.

Miks on vaja järjekordset küsitlust?

Mai keskel tutvustasin kogukondade kaardistamise aja- ja tegevuskava Kuressaare linnakodaniku komisjoni liikmetele ning arutlesime ka selle üle, mida ülevaade linnakogukondadest kokkuvõttes ikkagi annab. Vallavalitsusel aitavad tulemused täiendada ja ajakohastada kogukondliku tegevuse arengueesmärke ning "kraadida" linnas elavate inimeste kogukondlikku aktiivsust.

Komisjoni koosolekul viidati ka hiljutisele Saaremaa valla arengukava 2025–2035 küsitlusele. Sellele vastas 88 kuressaarlast (kokku oli vastajaid 540) – Kuressaare kohta on see paraku üpris tagasihoidlik tulemus. Võrdluseks võib tuua näiteks Kuressaare linna arengukava 2014–2020 (2030) küsitluse, millel oli 360 vastajat, või 2000. aastal läbiviidud arengukava küsitluse "Kujundame koos Kuressaare tulevikku", millele vastas koguni 1400 inimest.

Ma ei ela ise Kuressaares, see-eest olen siin koolis käinud ja palju aastaid igal hommikul linna tööle sõitnud ning tunnen paljusid tegusaid ja toredaid kuressaarlasi. Seetõttu ei taha ma kuidagi leppida arusaamaga, nagu oleksid Kuressaare elanikud oma arvamuse avaldamisel pealtnäha ükskõikseks muutunud. Seega palun leia vastamiseks kas või mõni minut – eks ikka kodukoha ja oma kogukonna heaks.