JUHTKIRI ⟩ Ise süüdi, et saarel elate?

Tikutopsi suurune südamestimulaator Foto: Kristina Õun / Saarte Hääl

Kui just imet ei juhtu, on asi selge: 1. juulist südamestimulaatoreid Kuressaare haiglas ei paigaldata ega vahetata. Võitlesid Kuressaare haigla ja Saaremaa vallavalitsus, mis nad võitlesid.

Ettepanekut, et Kuressaare haigla jätkaks teenuse osutamist Tartu ülikooli kliinikumile nii-öelda allhanke korras, ei võetud isegi arutamisele. Tervisekassa vastuseisu tõttu. See tähendab aga, et Kuressaare haiglas ei pruugi tulevikus toimuda enam isegi kardioloogi vastuvõtte.

Kuressaare haigla on tegutsenud selle nimel, et patsiendid ei peaks ilmtingimata mandri suurhaiglatesse sõitma. Just seepärast on kohapeal loodud tingimused neeruasendusraviks. Just seepärast pakub meie haigla koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vähihaigetele keemiaravi ja seda juba neljandat aastat.

See, et kohapealne vähiravi üldse võimalikuks sai, oli suur pingutus ja suur võit. Leidsid ju suurhaiglate onkoloogid, et saarel pakutav keemiaravi seaks ohtu vähihaigete tervise ja elukvaliteedi ning lõhuks Eestis toimiva onkoloogilise abi süsteemi.

Kas stimulaatorite paigaldamise ja vahetamise võimaluse kadumine Saaremaalt on alles algus? Mis on järgmine teenus, mille kohta otsustajad leiavad, et see peaks jääma üksnes suurhaiglate osutada? Põhjendades, et väikehaigla pole selleks piisavalt pädev.

Ja siis imestame, miks on nii vähe noori arste, kes Saaremaale tööle tulla tahavad. Kui eriarstiabi teenuseid üha kärbitakse, ei soovi noortest spetsialistidest saarele tulla naljalt enam keegi. Mida siin kolkas ikka teha?