KÜLAVAHELOOD ⟩ Saarlase Johannes Tõrsi asutatud Vabadusvõitluse muuseum sai kolmekümneseks

OMA VALDUSI TUTVUSTAMAS Vabadusvõitluse muuseumi rajaja Johannes Tõrs giidina külalistele oma valdusi tutvustamas. Foto: Aare Laine

Saate Külavahelood mikrofoni avab saatejuht Aare Laine seekord Tallinna lähistel Lagedil, kuhu üks ettevõtlik saarlane Johannes Tõrs on rajanud unikaalse muuseumi. 30 aastat tagasi avati Lagedil Eesti Vabadusvõitlejate muuseum. Nädal tagasi tähistati seal muuseumi 30. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 105. aastapäeva.

Sel puhul toimus sõjatehnika näitus, mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi ning peeti Front Line Eesti esitlusel maha suvesõja 1941. aasta näidislahing.

Meeleoluka kontserdi andsid Tallinna meestelaulu seltsi meeskoor Evi Eespere juhatusel, Boris Lehtlaan, Erich Krieger, Johannes Tõrs ja juhan Kangur ning ansambel Kuldne õhtupäike.

Kõigest elles sai osa ka Saaremaa merekultuuri seltsi esindus.

Muuseumi peremees Johannes Tõrs andis muruniitjaga hommikul murule veel viimast lihvi. Mootorsõidukiga tuligi ta saarlasi tervitama. Juba eelmisel õhtul kohale jõudnud metsainsener Leo Filippov oli jõudnud saarlaste kaasatoodud tamme jaoks istutusaugu kaevata. Tõrs annab teada, et pargis kasvab 122 tamme. Puud on istutanud paljud kuulsused, teiste hulgas ka mitme riigi suursaadikud.

Enne pidulikku avatseremooniat saavad huvilised tutvuda muuseumi eksponaatidega. Mereharidust kajastava väljapaneku ees tunnevad saarlased fotodelt oma kunagisi õpetajaid.

Juubelisündmusel peab avakõne Johannes Tõrs, toonitades muuseumi vajadust vabadusvõitluse tähtsamate lahingute ja episoodide esile toomises. Heisatakse riigilipud, süüdatakse mälestustuli, asetatakse pärjad mälestusristile, kõlavad aupaugud Jüri malevkonna kaitseliitlastelt.

Anne Eenpalu Arukülat tänab Johannes Tõrsi tema tehtus suure töö eest, öeldes, et Saaremaa mees läheb tehtuga Eestimaa ajalukku.

Muuseumi rikkalikku ekspositsiooni tutvustab Johannes üksikasjaliselt. Iga väljapaneku kohta on tal oma lugu rääkida. Sekka puistab ta sätteid oma keerulisest eluteest, meremehe ametist, vitraazide ja lühtrite tegemisest esindushoonetele, suhetest Nõukogudeaegsete ametimeestega jne.

Huvitavaid fakte tõi ta esile Teise maailmasõja aastatest ja vahetult sõjale järgnenud ajast.

Saates saab kuulda ka Johannest esinemas laulusolistina. Muuseumi keldribaaris said külalised vaadata salvestusi muuseumi avamisest. Enne ärasõitu tõstsid saarlased pokaali sampanjat selle kange Saaremaa mehe, Johannes Tõrsi auks.