JUHTKIRI ⟩ Kui allikaid registris pole, ei ole neid olemas

Raie Mõntu metsas on alanud, kahjusid hinnatakse pärast Foto: KARL JAKOB TOPLAAN / Saarte Hääl

Mõntu külas oleva metsa lageraie on näide olukorrast, kus paberi peal on justkui kõik korras, kuid olukorda lähemalt süvenedes võib hakata koitma, et äkki ikka päriselt ei ole.

Omanik on tellinud raie, luba on väljastatud, raiefirmaga kokkulepe sõlmitud ja töödega pihta hakatud. Järsku aga on ilmunud välja aktiivsed kohalikud elanikud, kes ei taha lasta harvesteril tegutseda. Põhjus on väärtuslikes taimedes ja allikates, millele raiega tehakse ära üks-null ning üks eriline looduskooslus jääbki ajalukku. Kusjuures ametnikud on valmis pärast raietööde lõppu minema allikatele tekitatud kahjut hindama. See on aga tagantjärele tarkus. Samamoodi saaks konstateerida, et siin kasvas üks väga vana ja haruldane puu, mille puit jõuab nüüd kellegi ahju.

Jutu mõte pole, et metsa ei tohiks raiuda. Seda ei arva ka kunagine Sõrve metsaülem, kes on sealsete loodusväärtuste kaitsmiseks teinud suuri jõupingutusi. Enne raiet peaksid aga loodusväärtused olema kaardistatud. Väidetavalt ongi, aga reaalsuses leidis keskkonnaametnik metsast vaid ühe III kategooria kaitsealuse liigi. Kunagine metsaülem ja teised kohalikud ütlevad aga, et neid on rohkem. Nad teavad ka, kui allikane on see mets, millist ei kohta just igal pool. Kui registris on aga kirjas, et tegu on angervaksa kasvukoha tüübiga, siis ei saa see ju allikasoomets olla… Või kui, siis ehk ainult juhul, kui ametnik läheks sinna kohale ja vaataks ise. Kohalike elanike hääl paraku kaugele ei jõua. Raieluba on püha ja puutumatu.

Kes siis hoiab meie loodusväärtusi?