/nginx/o/2021/10/29/14173933t1h87b7.jpg)
Lind lendab pesapaika ja inimene pöördub koju, aga laev jääb sadamasse. Olgu võõrad rannad pealegi romantilised ning kaugete maade loodus ja tavad kui tahes eksootilised, on laevnikul üksainus kodusadam…
HILLAR LIPP ⟩ Jahisadam, Kuressaare uhke merevärav
Kuressaare jahisadam asub Abruka ja Saaremaa vahelisel Suure Katla merealal, veepeegli pindalaga ca 160 ruutkilomeetrit ja suurima sügavusega 13 meetrit.
Kuressaare laht on madal ja kivirohke ning hästi liigendatud. Sadamast kilomeetri kaugusel asub Laiamadala saar, kus veel eelmise sajandi 60-ndatel heina tehti ja loomi karjatati, kuid nüüd on saareke juba aastaid kasutuseta.
/nginx/o/2024/08/01/16259873t1hffc3.jpg)
Erakordne sissesõidutee
Silmarõõmu meresõitjatele pakuvad madalduvas rannameres valged kühmnokk-luiged, arvukad musta sulestikuga laukude seltsingud ning meresõitjaid saatvad kaldavallidel pesitsevad häälekad naerukajakad ja tiirud kui merepääsukesed.
Lahe põhjarannikule jääb Loode tammiku kaitseala, linnuvaatlustorn aastast 2003 ning lahte suubub Põduste jõgi.
Sadamasse viib 2,9 km pikk, 2,5 m sügav ja 25–30 m lai roheliste ja punaste teljepoidega tähistatud kanal ehk laevatee. 2001. aastal tegi Soome firma Terramare kanali süvendustöid ja nende käigus väljatõstetud pinnasest tekkisid üle merepinna ulatuvad rähksavi- ja paekivirikkad, tänaseks vohava taimestikuga rannavallid.
/nginx/o/2024/08/01/16259874t1h9c6c.jpg)
Need on head elu- ja pesitsuspaigad erinevatele rannikulindudele, pakuvad meresõitjatele kordumatuid vaateid ja elamusi merelahe elurikkusest, mida sellisel kujul sadamasse sissesõidul Läänemere regioonis väga ei kohta.
Suurem osa süvendustöödel väljatõstetud pinnasest veeti praamidega Abruka-Vahase saare lähistele, mereala kaadamispaigale.
/nginx/o/2024/08/01/16259878t1h9845.jpg)
Suure Katla omapärase veeliikumise tõttu liiguvad liivad vesikaare tuultega Sääre-Järve rannaaladelt Kuressaare lahe suunas, seda ummistades. Siiski on süvendatud laevatee püsinud üsnagi heas seisus tänaseni.
Esimene jahtkapten, kes 2002. aastal süvendatud laevateed sõites jahiga sadamasse sisenes, oli Pärnu jahisadama auliige John Jansson, hilisem Kõiguste sadama valdaja.
Unustatud Loodenina
Aegu tagasi, kui rannikumeri oli palju sügavam, toimus laevasõit Laiamadala saare ja Loodenina sadama vahelt, mis oli keeruline ja tol ajal olulise sõjalise tähtsusega veetee, kus suuri kaubalaevu abistas kohalik loots. Loodenina sadamale olid aastakümneid tagasi ohuks ka veealused karid, madalikud.
/nginx/o/2024/08/01/16259881t1h2880.jpg)
Ajapikku Loodenina sadama tähtsus kadus, aga pikk sirge tee läbi kaitsealuse Loode tammiku mereni, kunagi rajatud sadama kivimuulini, tunnistab mahukaid vesiehituslikke töid ja tegemisi kaugetel aegadel.
Nõukogude ajal asusid Tori abajas praeguse jahisadama hoone ja spaahotelli Georg Ots kohal tollase Kingissepa kalakombinaadi kalavastuvõtupunkt, jäähoidla ja suitsutsehh, mis 70-ndate teisel poolel liideti kalurikolhoosiga Saare Kalur.
Nasva ja Kuressaare ranna kalapüügilülid andsid kevadise rannaräime loomused siin üle kuni 1977. aastani, mil kala vastuvõtt lõpetati ja Nasvale üle viidi.
/nginx/o/2024/08/01/16259880t1hee5c.jpg)
Piki Loode randa kulgeb veealune pank ja selle kõrval looduslik süvend, teatud kui Aksli auk, mis oli 60- ja 70-ndatel kohalikele kaluritele tuntud koht talvituvate angerjate püügiks jää alt nii mõrdadega kui ka ahinguga sosides. Kalapüük ääremõrdadega käib saare ümbruses tänaseni.
Kuid 40 aastat tagasi sõidetud laevatee on nüüdseks tormituultega liikuvate liivade ja maapinna kerke tõttu ummistunud. Päevamärgina kasutatav liitsiht suure valge kiviga on küll vabatahtlikkuse korras korrastatud-värvitud ja kaugelt merelt meresõitjale nähtav, kuid kohalikus meresõidus vähe kasutatav.
Toona navigeeriti aga Kuressaare lahte, möödudes Laiamadala saarest, kuni Tori kalavastuvõtupunkti kalapumbamajani, kus viie- kuni kaheksatonnises täislastis kakuamid ootasid pikki tunde kastmõrra kevadräime üleandmist. Kodusadamasse Nasvale jõuti tihti alles siis, kui päike Sõrve metsapiiril juba loojumas oli.
Pole meremehe jaoks oodatumat sündmust kui sissesõit kodusadamasse. Sadam lisab mereäärsele linnale, saarele või riigile uhkus- ja turvatunnet.