/nginx/o/2023/01/23/15096282t1hf229.jpg)
Haridusministeerium plaanib täiskasvanute kutseõpe osaliselt tasuliseks muuta. Õpingute eest peavad edaspidi hakkama maksma need, kel sama taseme kutseõppe lõpetamisest on möödas vähem kui viis aastat, ning need, kellel on ülikooli lõpetamisest möödas vähem kui kümme aastat.
Majanduslikult raskel ajal on selline otsus kindlasti põhjendatud – on ju kutseõppe rahastamine riigi jaoks niigi kulukas.
Eestis on elukestvat õpet palju propageeritud ning täiskasvanute seas on uute teadmiste-oskuste omandamine au sees. Kindlasti tuleb õppimine kasuks igale inimesele. Paraku leidub Eesti kutseõppesüsteemis arvestatav hulk neid õppureid, kes innukalt asuvad aina uusi erialasid omandama, kavatsemata neil erialadel lähitulevikus – kui üldse kunagi – tööle asuda. Mis kasu on laiemalt sellest, kui kondiitripaberid saanu küpsetab ainult koduköögis ja oma perele? Või sellest, kui õmblemist õppinu valmistab rõivaid ainult iseendale, kui sedagi.
Kas sellisel juhul, kui inimene õpib üksnes enda jaoks, on riigi raha läinud ikka õigesse kohta, selle üle võib muidugi vaielda. Kindlasti aga võiks kutseõpe olla ka edaspidi tasuta neile, kelle jaoks on uue eriala omandamine hädavajalik.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)