/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/09/29/15622303t1hf796.jpg)
Trahvid on kasutusel olnud juba ammustest aegadest – eks ikka karistuseks lubamatute tegude eest ja distsiplineerimiseks.
Juhtkiri ⟩ Trahvid rikastele?
Tänases Saarte Hääles kirjutame, et riik plaanib looduskaitseseaduse ja jahiseaduse rikkumise eest määratavaid rahatrahve koguni sajakordistada.
Mis tähendab, et näiteks küttimismahu täitmata jätmise eest võib jahiseltsile määrata kuni 300 000 euro suuruse sunniraha. Iseasi on see, kust peaks jahiselts, kel mingil põhjusel ei õnnestu normi täita, selle hiigelsumma välja võluma?
17. septembril avaldasime uudise sellest, et riik tahab panna võõrliikide hävitamise kohustuse maaomanikele endile ning seadusemuudatus võimaldab eraisikut trahvida kuni 300 trahviühikuga või kohaldada aresti.
Kuna trahviühik on praegu neli eurot, tuleks maksimumtrahvi saanud maaomanikul kukrut kergendada 1200 euro võrra. Kui aga jaanuarist tõuseb trahviühik kaheksale eurole, kerkib maksimumtrahv seega koguni 2400 euroni. Seega peab maaomanik, kes ei suuda oma kinnistul laiutavast karuputkest või pargitatrast lahti saada, arvestama vägagi kopsaka väljaminekuga.
Kuhu jääb põhimõte, et karistus olgu kooskõlas teoga? Viimasel ajal jääb vägisi mulje, et kõhna riigikassa täitmiseks kõlbavad igasugused abinõud – ka sellised, mille puhul näib otsustajatel olevat kadunud igasugune reaalsustaju. Ja mis saab siis, kui "patusel" lihtsalt pole raha trahvi maksmiseks kusagilt võtta? Istugu kinnimajas?