/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2022/02/25/14390436t1h038c.jpg)
"Meid viidi öösel. Jahedas kuupaistes lükkas saksa sõdur lohisevat käru mööda tahedat savikarva teed mere poole. Sõduri kannul astusid minu isa ja ema, kordamööda süles hoides poolteiseaastast last, ja õde tippis nende sabas, väike riidepamp näpus."
Juhtkiri ⟩ Teisele poole vett
Nii algab Ülo Tuuliku raamat "Sõja jalus", mis räägib Sõrve rahva küüditamisest Saksamaale 1944. aasta oktoobris.
See küüditamine oli osa 80 aasta tagusest suurpõgenemisest, mil Eestisse tungiva Nõukogude armee ja punase terrori eest pages läände ligi 80 000 inimest. Põgenevad Saksa väed viisid endaga kaasa pea kolm tuhat sõrulast, kelles paljud sel vaevarikkal teekonnal hukkusid. Paljud, kes eluga kohale jõudsid, ei näinud enam iialgi kodumaad ja maha jäänud lähedasi.
Mälestamaks suurpõgenemist, helistati neljapäeval üle kogu Eesti kirikukellasid.
Kuressaare Linnateater toob 1944. aasta sündmuste meenutuseks publiku ette lavastuse "80 aastat teisel pool vett", mille etendused toimuvad täna ja homme.
Natsismiohvrite ühing aga korraldab täna Sõrves Saksamaale viidud sõrulaste mälestuspäeva.
Miks on vaja mäletada ja meenutada? Ka selleks, et hirmsad ajaloosündmused kunagi enam ei korduks.