:format(webp)/nginx/o/2023/11/03/15696536t1hdf62.jpg)
Esmaspäeval avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse rekordilise, 170 miljoni euro suuruse taotlusvooru. Toetuste eesmärk on vähendada energiakulusid ning parandada inimeste elamistingimusi üle Eesti.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on rekordilise toetuseelarve juures maksimaalselt arvestatud erinevate sihtrühmade ja regioonide huve. „Eraldi oleme mõelnud neile, kelle jaoks on rekonstrueerimine tavapärasest raskem ettevõtmine: kelle majad asuvad tõmbekeskustest kaugemal, kes elavad väiksemas või erilise arhitektuuriga korterelamus.
Samuti soodustame uudse meetodiga tehaselist rekonstrueerimist, mis teeb renoveerimise majaelanike jaoks sujuvamaks ning võimaldab oma oskusi ja kogemusi rakendada Eesti elementmajade tootjatel. Eraldi eelarve on ka suurtele majadele, mille rekonstrueerimisel on võit energiatõhususes tervikuna kõige suurem,“ iseloomustas taristuminister avanevat vooru.
Minister lisas, et vaatamata rekordilisele eelarvele ei pruugi õnnestuda kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. „Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõik huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sinna ka lähiaastatel jätkuvalt märkimisväärses mahus toetusraha,“ sõnas minister.
Nii Ida-Virumaale kui ka ülejäänud Eestisse suunatud taotlusvoorud avab EIS esmaspäeva hommikul kell 10 ja taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobrini 2025.
Toetatakse korterelamu terviklikku rekonstrueerimist, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri käskkirja järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustab 10 miljonit eurot; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot; Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kumbagi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kumbagi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.
Oluline on täpsustada, et Ida-Viru maakonna puhul saavad alates 28. oktoobrist kättesaadavaks ainult Õiglase Ülemineku Fondi vahendid mahus 15 miljonit eurot ning struktuurifondidest rahastatud vooru Ida-Virumaale suunatud 10 miljonit saab taotleda alates 14. jaanuarist 2025. Jätkuvalt on Ida-Virumaal alates selle aasta jaanuarist avatud ka Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud rekonstrueerimisvoor eelarvega 9,4 miljonit eurot.
Üle-eestilise vooru piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.
Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab taristuministri käskkiri üle-eestilise taotlusvooru eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.
Täiendavalt on toetuse tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)