RASMUS KATTAI ⟩ Raha laenamine selle põletamiseks ei ole mõistlik

Rasmus Kattai Foto: Eesti Pank

"Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus. Kui see oleks nii, siis miks on Eesti majandusel möödunud aastatel läinud halvemini kui Balti naabritel, kuigi riik on rohkem võlgu võtnud kui Läti ja Leedu?" kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Kui vaadata kõikide Euroopa riikide pikema aja saavutusi, siis ei paista ka seal, et majandusse pumbatud laenuraha oleks taganud jõudsama majandusarengu ja suurendanud inimeste jõukust. Võtkem näiteks Taani, Hollandi ja Rootsi – ühed paremal järjel Euroopa Liidu maad, ent riiklik laenukoormus on üks madalamaid. Samas pole mitmed Lõuna-Euroopa riigid suutnud kordades suuremat laenukoormust võrreldavaks majanduseduks konverteerida. Asjaolusid, mis mängu tulevad, on palju, kuid kui otsida sellelt pildilt ühisnimetajat, on selleks järeldus, et riigi laenukoormuse tõus on tihti tõhusa majanduspoliitika puudumise tagajärg.

Riigi majandusarengut mõjutavad paljud asjaolud, nende hulgas näiteks geograafiline asukoht, loodusressursid, institutsioonid, regulatsioonid, haridussüsteem, poliitiline stabiilsus ja majanduspoliitika. Ammendavam loetelu on mõistagi pikem, sisaldades ka servamisi majandusasjadesse puutuvaid nähtusi, nagu kultuur, inimeste väärtused ja hoiakud jne. Kui geograafiline asukoht ja loodusvarad kõrvale jätta, siis muud asjaolud on suuresti riigi elanike ja ühiskonna enda määrata ning majandusarengu edukus sõltub sellest, kui tõhusate lahendusteni majanduselu korraldamisel jõutakse.