Isa, võta aega lapse jaoks!

Margus Mäemets Foto: Erakogu

"Paljud vanemad ei märkagi, kuidas aeg kaob – homme on ju alati olemas. Jah, on küll, aga seegi läheb mööda! Sellepärast, hea isa, palun võta aega lapse jaoks!" kirjutab Margus Mäemets, isa ja vanaisa, Kuressaare Siioni koguduse pastor.

Üks isa oli oma karjääriga nii hõivatud, et kui poeg soovis koos isaga midagi teha, ütles isa ikka: "Hiljem, poeg!"

"Kas siis, kui sa koju tuled?"

"Ma ei tea, millal, kuid kui saan, siis veedame koos aega! "

Poiss kasvas suureks ja läks kaugemale kooli. Ühel päeval, tulles koju, paistis ta üsna mehelikuna.

Isa: "Ma olen uhke sinu üle. Istu, ajame juttu."

Poeg raputas naeratades pead ja ütles: "Tegelikult tahaksin ma sinult autot laenata. Hiljem näeme! Palun võtmeid!"

"Millal sa koju tuled, poeg?"

"Ma ei tea, millal, kuid kui saan, siis veedame koos aega!"

Lõpuks sai isa vanaks. Pojal oli nüüd oma pere: naine ja lapsed. Vana isa väljendas oma igatsust, öeldes: "Sa võiksid mind mõnikord vaatama tulla, poeg!"

Poeg vastas täpselt samuti, nagu talle öeldi, kui ta laps oli: "Olen praegu väga hõivatud, isa! Kuid kunagi on mul aega ja siis saame kokku."

Miks minu isal pole minu jaoks aega, mõtleb nii mõnigi laps. Isad paistavad aga uskuvat, et praegune kiire periood elus läheb varsti mööda. Et siis saabub päev, mil on aega kõigeks, mida teha tahame. Seda nimetatakse "pikemaks päevaks". Kahjuks on see vaid illusioon, mis tegelikult ei saabu kunagi ning mis kehtib eriti meeste suhtes.

Lõpp-punkti tõbi

Tsiteerin dr Richard Halversoni.

"Lõpp-punkti tõbi on inimese sündroom, kes on pärale jõudnud ja avastanud, et ta ei ole kusagil. Ta on saavutanud oma eesmärgid ja leiab, et need ei ole need, mida ta ootas. Ta kannatab illusioonide purunemise, tühjajooksnud tõotuste all. Tal on kõik, mida raha eest saab ja ta on järjest vähem rahul sellega, mis tal on. Tal on pott täis tühjust. Ta on kasvajate ja ergutite, alkoholismi ja lahutuse ning enesetapu maailmas. Ta kannatab tühjusest tingitud neuroosi all. Ta on inimene, kellest on saanud edukuse sümbol kontoris ja haletsusväärne läbikukkumine kodus. Ta on staatuse sümbol ühiskonnas, tähtis nina töö juures, aga suur võltsing kodus. Lõpp-punkti tõbi on omane kultuurile, mis on jõukas ja jumalakartmatu."

Lugeja võib nüüd mõelda, et see ei kehti ometi kõikide isade kohta. Olen tõesti märganud ka selliseid isasid, kes võtavad laste jaoks aega, sest iseenesest ei teki seda kunagi.

Mul on õnn olla isa kolmele lapsele ja vanaisa praegu neljale lapselapsele. Südames on hea tunne, kui meenutan, kuidas lastega käest kinni hoides jalutasime. Mäletan, kuidas pojaga mürasime nii, et mõlemal seljad märjad, kuidas lapsed tulid kordamööda sülle, et lugeda raamatut, kuidas nad murelikult oma südant puistates turvatunnet otsisid, kuidas kõik koos õhtulaulu laulsime ja kuidas nad seejärel oma voodites rahulikult uinusid. Mõni asi jäi ka tegemata. Puu, mille otsa onn ehitada, sai välja valitud, aga suvi lõppes ja mõte polnud saanud teoks. Eks selliseid asju oli teisigi, aga olen oma südames siiski tänulik, et olime enamasti üksteise jaoks olemas, sest...

... ühel päeval poeg ei tulnud enam sülle istuma. Ka ei võtnud tütar käest kinni, kui jalutama läksime. Saabus päev, kus need võimalused olid jäädavalt möödas, sest nad olid suureks kasvanud.

Tulge perepäevale!

Esimesed 18 aastat laste elus sisaldavad 6570 päeva. Igas päevas on kindlasti mõni võimalus, et anda lastele edasi väärtusi ja põhimõtteid, mis neid hiljem elus aitavad. Paljud vanemad aga ei märkagi, kuidas see aeg kaob. Homme on ju alati olemas. Jah, on küll, aga seegi läheb mööda! Sellepärast, hea isa, palun võta aega lapse jaoks!

Üks väike võimalus selleks on osaleda Suurel Perepäeval 9. novembril Kuressaare kultuurikeskuses, kus ettekande "Meie isa" peab tuntud telenägu ja paarisuhtekoolitaja Hannes Hermaküla ja kontserdi annab Laikrete pereansambel. Päeva, mis on kõigile tasuta, aitavad korraldada koos Saaremaa vallaga kaheksa Kuressaare kogudust.

Ilusat isadepäeva saabumist!