:format(webp)/nginx/o/2024/10/27/16448411t1h6c0c.jpg)
Tänases lehes on kaks jahindusega seotud uudist, neist üks on küllalki positiivne, teine kahjuks mitte nii väga. Saaremaa hundid võivad nimelt rahulikult hingata, sest nende jahtimiseks keegi vajadust ei näe. Pahandust ei tee, las elavad rahulikult, ja õige kah!
Samas mäletame hästi neid aastaid, mil Saaremaa lambapidajad pidasid verist võitlust end siinkandis sisseseadnud võsavillemite vastu, jahimehed võtsid asja tõsiselt käsile ja hävitasid suure osa meie hundiperedest. Praegu Saaremaa metsades liikuvad hundid on aga juhuslikud külalised. Samas võib suvalisel aastal ilmuda saarele mõni emane ja taas võib sündida pesakond. See tähendab kiskja arvukuse olulist kasvu.
Nii ongi juhtunud Saaremaa rebastega, kelle laskmise vastu pole aastaid huvi olnud ühelgi jahimehel, sest lastud loomadega pole mitte midagi tarka peale hakata. See omakorda on toonud kaasa rebaste arvukuse kasvu ja sellega paratamatult kaasnevad haigused, mis nüüd ohustavad juba ka otseselt teisi loomi, sealhulgas kõige tavalisemaid lemmikloomi, koeri.
Selge on see, et koertekatku vastu rebaseid keegi vaktsineerima ei hakka ja vaevalt jahimehed ka leviva taudi tõttu neid rohkem laskma hakkavad. Seepärast on oluline koduloomade vaktsineerimine, sest kui koerad peaksid haigeks jääma, võib see lõppeda surmaga.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)