"Saarte Hääles 15. novembril ilmunud artikli " Kuressaare haigla valmistub kerge ämbrikolina saatel hiigelehituseks"valguses peame vajalikuks kõigepealt tänada kohalikku ajakirjandust meile kaasa elamast ja juhtimast tähelepanu erinevatele probleemidele. Ent pealkirjas viidatud "kergete ämbrikolinate ja hiigelehitiste" epiteetide osas jääme tagasihoidlikult ja lugupidavalt eriarvamusele," kirjutab SA Kuresaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli.
VASTULAUSE ⟩ Ämbrikolinatest ja hiigelehitistest, ehk Tants veel ehitamata korpuse ümber
Põhjendame, miks. Alustame kaugemalt. Aastal 2021 pakkus tollane minister Tanel Kiik võimalust ehitada Saaremaale kui Eesti suurimale saarele uus tervishoiuasutus. Eeskujuks oli tol ajal Viljandis realiseerimisel olnud projekt oma tollase ca 40 miljoni euro suuruse eelarvega.
Asi tundus inspireeriv. Paraku pidime seoses geopoliitiliste probleemide ja muude ehitushindu mõjutavate teguritega esialgset hasarti mõõdukalt tagasi tõmbama. Nii taanduski uue tervishoiuasutuse ehitamise võimalus 2023. aastaks plaaniks kaasajastada juba olemasolevat hoonestust ning rajada aktiivravi jaoks täiendav korpus. Seega me hiigelehitisest täna enam rääkida ei saa.
Selle projekti realiseerimine eeldas siis ja eeldab tänagi paljude karide ületamist ja seda piiratud ajaraamis.
Tegu on tõepoolest ühega Saaremaa lähiajaloo suurimatest investeeringutest, paraku ei ole mõistlik unustada inflatsioonist tingitud mõjureid. Nimetatu realiseerimiseks on oma protseduurikava. Etapid on järgmised: funktsionaalne arengukava, detailplaneering, täiendava kinnistu omandamine, ulatuslik projekteerimine, kümned riigihanked, ehitustööd paralleelselt nii olemasolevas hoones kui ka juurdeehitises, toetuse taotlemine ja kooskõlastus erinevate riiklike institutsioonidega.
Kõik mainitud etapid ei ole oma olemuselt lihtsad, vaid nõuavad paljude osapoolte koostööd ja paraku ka erinevate seisukohtade harmoniseerimist.
Õigus ja kohustus kaasa rääkida
Neljas võim võib eeldada, et projekti stardis on kõik kui siidipadjal – osapooled rõõmsad ja sõbralikud. Praktikud neid seisukohti kinnitada paraku ei saa. Nii idealistlikult ükski projekt lihtsalt ei realiseeru, on see siis meie käesoleva projekti mahust väiksem või suurem.
Planeeringumenetlustes on kõigil osapooltel õigus ja kohustus kaasa rääkida, nii ka meie projekti puhul. Tänane Merineitsi hoone on 1970-ndatel ehitatud puhkekoduks, maa sihtotstarve on ärimaa. Naabriks on haigla, endise sanatooriumi hoonestu, hoone vastast algab individuaalelamute rajoon.
Aia tn 29 kinnistu (kus täna asub koerte jalutamise väljak) on kaetud kehtiva detailplaneeringuga, kuhu on samuti ette nähtud kolmekorruselised hooned, seega ei ole haigla uue juurdeehitise kõrguses (15 m) justkui midagi erakordset.
Väga loodame, et ka naabrite jaoks muutub uue hoone ja kaasaegse haljastuse lahendusega keskkond pigem oluliselt kvaliteetsemaks. Samuti arvestame võimalikult palju ettepanekutega, mis eeldaksid parendusi sissesõiduks parkimisalale.
Mis puudutab väidetavalt unustatud arhitektuurikonkurssi, siis ei saa selliste kõlavate väidetega nõustuda. Detailplaneeringu menetluse käigus selgus kohustus korraldada nimetatud hea visuaalse lahenduse konkurss. Kuna lahendame haigla tagumist ala, mis asub suhteliselt industriaalsel maastikul, siis seab see nii konkursile kui ka lahendile natuke erinevad eesmärgid, võrreldes kesklinna eksklusiivsete aladega.
Konkursile kutsutud büroodest saime lahendi neljalt. Preemiafondi väliselt osales konkursil ka projekteerimishanke võitja – arhitektuuribüroo Esplan. Neljast vahvast lahendusest jäid esikohta jagama Esplani "Matriits" ning Sirkel ja Malli "Rohekild". Mõlema tööga oli konkursi tulemusena võimalik edasi minna ja mõlema töö kohta esitas komisjon ka märkusi.
Anname endast parima
Arvestades ülaltoodut, jätkasime koostööd Esplaniga, kelle rahulikum lahendus sobib meie hinnangul asukohta silmas pidades paremini. Samuti arvestab "Matriitsi" plaanilahendus oluliselt paremini haigla kui terviku logistilisi vajadusi ja on enam kooskõlas energiasäästlikkuse nõuetega lähitulevikus.
Nii lihtsad need ämbrikolinad ongi. Olen 100% kindel, et sarnaseid ämbrikolinaid võib järgmise nelja aasta jooksul leida hulganisti, ehk ükski tegevus ei kulge kunagi kestvate kiiduavalduste saatel – selline on päriselu.
Nagu öeldud, eeldab nii suur projekt kõigi osapoolte head koostööd, kompromisse ja pühendumust. Ainult sel moel saame meie haigete raviks uued ruumid. Kokkuvõttes on eesmärk meie kõigi jaoks üks – parandada saarlaste jaoks tervishoiu kvaliteeti.
Kuressaare haigla on alati hoidnud kogukonnaga ausat ja sirgjoonelist kommunikatsiooni ning kavatseme seda teha ka edaspidi. Kui oleme teinud vea, tunnistame. Kas me saame lubada, et kogu järgnev protsess kulgeb viperusteta? Kindlasti mitte. Aga me anname endast parima, et jõuda oma kogukonna jaoks parima lõppeesmärgini.