Vaimse tervise kohvikus saab mure hingelt ära rääkida

Marja Leisk. Foto: Raili Mägi

"Tänavu novembris saab Kuressaare vaimse tervise kohvik aastaseks. Hea meel on selle üle, et saarlased on meie kohviku üles leidnud ja omaks võtnud," ütles Saarte Häälele Peaasi.ee organisatsioonide partner Marja Leisk.

Kuressaare vaimse tervise kohvik saab tänavu novembris aastaseks. Sarnased kohvikud tegutsevad kaheksas linnas – lisaks Kuressaarele Paides, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas.

Mis üldse on vaimse tervise kohvik? See on kohtumispaik, kus laua ääres istudes ja kuuma jooki rüübates on võimalus rääkida pingetest, vaimsetest väljakutsetest ja raskustest. See kohvik on mõeldud kõigile neile, kes soovivad enda või oma lähedaste muredest ja mõtetest kellelegi rääkida või nõu küsida.

Meie vabatahtlikud oskavad kuulata

Kõik mured saab jutuks võtta meie vabatahtlikuga – inimesega, kes on läbinud vaimse tervise esmaabi väljaõppe ja oskab kuulata.

Vabatahtliku tunneb ära valge T-särgi järgi, millel on kiri "Olen olemas". Tema ülesanne on iga tulija hinnanguvabalt ära kuulata ning vajadusel edasi suunata. Lisaks saab vaimse tervise kohvikust töövihikuid ärevuse, depressiooni, une ja vaimse tervise esmaabi teemal.

Kui hästi on Saaremaa inimesed vaimse tervise kohviku omaks võtnud? Mõnes mõttes ju sooviksime, et neis vaimse tervise kohvikutes ei käiks keegi – et selleks poleks põhjust, kuna inimestel on kõik hästi. Kuna sageli aga nii ei ole, siis on hea, et õiged inimesed on meie kohviku kohta info kätte saanud ja omaks võtnud.

Iga kord, kui Saaremaal kohviku korraldame, leidub siin mitu inimest, kes meie vabatahtlikuga rääkima tulevad. Mõni tahab vaimse tervise kohta lihtsalt natuke rohkem teada, mõni uurib tunnete kohta ja mõni abi saamise võimaluste kohta. Mõni tahab rääkida omaenese raskustest, teine on tulnud oma lähedase pärast ja uurib, mida peaks tema käitumises märkama ja kuidas reageerima.

Järgmised vaimse tervise kohvikud Kuressaares toimuvad Saaremaa kaubamaja kohvikus 30. novembril ja 28. detsembril. Kuressaares on kohvik avatud kord kuus neli tundi. Korraga saab vabatahtlikuga vestelda üks inimene.

Vestlusele eelnevalt registreeruda pole vaja. Kui tulija näeb, et keegi juba vabatahtlikuga räägib, tasub jääda ootama või küsida vabatahtlikult, mis ajal tagasi tulla.

Meie Saaremaa vabatahtlike meeskonda kuulub praegu seitse inimest. Lisaks kohviku läbiviimisele saavad nad kord kuus – pärast kohviku toimumist – kokku. Need kohtumised on võimalus jagada oma muljeid ja kogemusi teiste vabatahtlikega. See muidugi ei tähenda, et nendel kohtumistel kohvikukülastajate isiklikke lugusid edasi räägitakse – konfidentsiaalsuslepingud on ju meil kõigil. Küll aga on need kohtumised vabatahtlike jaoks võimalus õppida olukorda kõrvalt nägema, et mitte jääda kuuldud muresid endas kandma. Paraku võib nii juhtuda, kui tahad teiste murekoormat vähendada.

Kuidas mure korral abi saada?

Selles, kui hästi on vaimse tervise abi Eestis inimestele kättesaadav, ühest vastust ei ole. Mured ja nende nii-öelda tasemed erinevad.

Kui on vaja juba psühholoogi või psühhiaatri abi, siis on vastuvõtuaega keeruline saada, sest pikad on nii riiklikult rahastatud teenuse kui sageli ka erasektoris tegutsevate spetsialistide järjekorrad.

Samas on täna üsna palju lahendusi, tänu millele on lihtsam abi saada. Perearstikeskuste ja haiglate juures tegutsevad vaimse tervise õed. Samuti pakub osa tööandjaid psühholoogilist tuge ja nõustamist erasektoris tegutsevate ettevõtjate kaudu.

Meie pakume Peahea nõustamist 12–26-aastastele noortele. Nõustamised on tasuta ja kohtumised toimuvad silmast silma. Kui vaimse tervisega seotud väljakutsed on kergemad või kuni keskmise raskusastmega, saame noorele tuge pakkuda ka läbi veebinõustamise. Peaasi.ee-l on olemas ka chat, kus saab suhelda kirjutades. Meil on ka e-nõustamine, kus püüame kolme päeva jooksul vastata e-kirja teel.

Otsime võimalusi, kuidas pakkuda noortele abi juba siis, kui nende mure on alles varases staadiumis. Seega julgustame noori ühendust võtma isegi siis, kui nad ise ei pea oma probleemi veel kuigi suureks. Nii on ehk lihtsam sellele lahendus leida ja vahest pole vajagi end järjekorda panna psühholoogi vastuvõtule pääsemiseks.

Anneli Meisterson. Foto: Erakogu

Vabatahtlik töö kui vaimse tervise vitamiin

"Oleme kuulajad, mitte psühholoogid ega terapeudid, ent see, kui inimene ütleb, et on saanud abi ainuüksi oma muret jagades, teeb rõõmu," ütleb Kuressaare vaimse tervise kohviku vabatahtlike meeskonna liige ja koordinaator Anneli Meisterson.

Saaremaa inimeste mured, mille pärast nad on vaimse tervise kohvikut külastanud, on enam-vähem samasugused nagu mujalgi: depressioon, probleemid suhetes. Palju kurdetakse üksinduse üle. On ka neid külastajaid, kes tulevad lihtsalt uudistama, mida meie kohvik endast kujutab ja kas saaks seda kellelegi soovitada. Meie kohvikut on külastanud nii noored kui ka eakad, üle 80-aastased inimesed.

Konfidentsiaalsus on meie kohviku vabatahtlike jaoks esmatähtis.

Minu jaoks on vabatahtlik töö kui vaimse tervise vitamiin. Kui olen saanud olla toetav kuulaja, annab see mulle hea tunde, et minust on olnud kellelegi abi, et olen teinud midagi ka kogukonna heaks.

Teiste inimeste muresid kuulata pole just kerge, aga oma vabatahtlike meeskonnaga oleme üksteisele toeks. Selline tugi on väga oluline.