Juhtkiri ⟩ "Minuga nii ei juhtu!"

Ehkki lapsed on netimaailma ohtudest üsna teadlikud, kipub vähemalt osa neist siiski riskima, arvates, et "minuga nii ei juhtu" Foto: Freepik

Laste ja noorte liigsest internetis viibimisest ja nutisõltuvusest on räägitud aastaid. Koolid on hädas õpilastega, kes veedavad vahetunde mitte liikudes ja omavahel suheldes, vaid ekraani põrnitsedes.

Paljud ei suuda ahvatlusest hoiduda isegi tunnis, seda enam saab sellele järele anda kodus. Mis siis, kui teadlikumad vanemad on netikasutusele piirangud seadnud – kui oled piisavalt kaval, annab nendest mööda hiilida.

Nagu selgus hiljuti valminud uuringus, mille põhiautorite hulka kuuluvad saarlased Kristiina Saks ja Merje Klopets, on internetis seksuaalse sisu ja ohtudega kokku puutunud juba 3.–4. klassi õpilased. Ning ehkki lapsed on netimaailma ohtudest üsna teadlikud, kipub vähemalt osa neist siiski riskima, arvates, et "minuga nii ei juhtu".

Võrdluseks: igaüks meist on kuulnud telefoni- ja netikelmidest, kes kergeusklikud rahast paljaks teevad. Ometi, kas ahnusest või romantilistest ootustest pimestatuna, lendab nii mõnigi meist orki.

Mida teha, et lastest ei saaks pedofiilide või halbade kavatsustega eakaaslaste ohvreid? Eelkõige tuleb selle eest seista lapsevanematel – nad peavad olema neist ohtudest teadlikud ja suutma oma lastele selgeks teha, kuidas neist hoiduda.

Laste interneti- ja sotsiaalmeedia kasutusele piiri panna on raske, kui mitte võimatu. Austraalia võimud küll proovivad noori nutisõltuvuse ja netiohtude käest päästa, keelates alla 16-aastastel sotsiaalmeedia kasutamise, mis sellest aga välja tuleb, on raske ennustada.