Lugedes 18. detsembri Saarte Häälest Sulev Alajõe artiklit "Kuidas jõuda vastuoludest puhtama keskkonna ja arenguni?" tekkis mul tunne, et lisaks vesinikuulmele ja särtsuratastele tegeleb Saarte Energiaagentuur rohepöörde ja põhitegevuse sildi all Sikassaare krüptokaevanduse serverite vajaduste probleemi lahendusega.
ROLAND MERE: ⟩ Kas Tahula rohegaas hakkab keerutama bitcoini-kaevanduse masinavärki?
Kõigepealt väidan, et keegi ei loo ühtegi tootmisettevõtet ilma plaanita.
Mis on lõpuks Tahula jaama toode (biometaan või biogaas?) ja kuidas seda toodetakse? Kes ja kus on sihtturg ja millised on ärivõimalused? Kui palju tootmine maksab, millised on kasumiprognoosid ja kes on kliendid?
Kuna seda plaani avalikkusele ei esitata, siis ilmselt on midagi varjata. Aga mida?
Ma tõesti mitte kuidagi ei usu, et Sulev Alajõe ei suuda aduda, et tegelikult on Tahulas lägast tulevikus toodetavat elektrit tarvis arendaja enda tarbeks. Biogaasijaama asukoha kohta on mainitud, et logistiliselt on see hea asukoht ja töötajad on lähedal ning hiljem saab toodetavat sooja transportida Kuressaare Soojusesse. Aga see on kauge tulevik, sest soojatrasside jaoks on vaja eraldi planeeringut ja kokkuleppeid maaomanikega.
Aga mainimata on jäänud asjaolu, et ka Sikassaare serveripark jääb elektritootmisest vähem kui 15 km kaugusele ja seetõttu ei pea maksma võrgutasusid. Seda enam, et hetkel saaks elektrivarustust serveripargi kulude optimeerimiseks arendada euroraha eest. Ja seda raha on 5 miljonit!
Kuna kogukond on ärevil võimalike elumuutuste osas, siis arvan, et rääkima ei peaks ainult sellest, mida kõike annab toodanguga teha, vaid ikka sellest, mida toodanguga päriselt on kavas peale hakata. Näiteks avalikes huvides oleks asjal tõesti jumet, kui arendaja pakuks ka Kuressaare ja kogu 15 km raadiusesse jäävatele tarbijatele võrgutasuvaba elektrit. Mõttekoht?
Aga vaatame lähemalt Sulev Alajõe artikli sisse, kus räägitakse näiteks sellest, et "Tahulasse planeeritav jaam suudaks toota 58 GWh biometaani, mis vastaks 5300 tonnile diislikütusele. Gaasi saab kasutada lisaks sõidukitele ka laevanduses – näiteks saaks seda kasutada Soelal, kui teha laeval vastavad ümberseadistused".
Tegemist ei ole siiski pelgalt mootorite ümberseadistustega, vaid pigem kahe peamasina ja kahe abimasina väljavahetamisega, kuna praegused kolme õe (m/l Soela, m/l Kihnu Virve ja m/l Ormsö) diiselmootorid ei saa biometaani otse kasutada. Gaaskütus vajab teistsugust põlemissüsteemi, rääkimata uutest ohutusmeetmetest, sealhulgas lekkekaitsest, ventilatsioonist ja gaasianduritest.
Seega diiselmootorid, mis ei ole algselt kavandatud dual-fuel režiimiks, vajavad ulatuslikke mehaanilisi ja elektroonilisi muudatusi, mis võivad ulatuda kuni 40 protsendini uue mootori hinnast. MTU Series 4000 mootorite puhul pakub Rolls-Royce küll dual-fuel lahendusi, kuid need on pigem mõeldud uutele mootoritele kui olemasolevate ümberehitusele.
Arusaamatuks jäi lause "Biometaani jaam ei ole keskkonda häiriv. Vastupidi, tegemist on olemasoleva tootmise laiendamisega põllumajanduslikest jäätmetest biogaasi, soojuse, elektri ja edasi biometaani valmistamiseks.".
Millist olemasolevat tootmist laiendatakse ja milleks? Kas algselt biogaasiks, soojuseks ja elektriks ning sealt edasi biometaaniks? Kas lauseloogika on paigast ära või keegi tsiteeris PR-töötajale ja pudelikork oli hammaste vahel? Lausest saab välja lugeda, et mingis olemasolevas tootmises (Tahulas) hakatakse tootma biogaasi, millest saab siis elektrit ja soojust. Ehk et Tahulasse on plaan rajada hoopis koostootmisjaam ja sealt edasi (mis üle jääb) toodetakse biogaasist biometaani sõidukitele ja laevadele.
Selgitan, et biometaani tootmiseks (biogaasist CO₂ eraldamiseks) pole elektritootmise jaoks praktilist vajadust, sest biogaas on juba piisavalt efektiivne. CO₂ eemaldamine on kallis ja vajalik peamiselt muude rakenduste jaoks, nagu kütus transpordis.
Elektri tootmisel tulekski keskenduda biogaasi (mitte biometaani) kasutamisele, sest see on kuluefektiivsem ja tehniliselt lihtsam lahendus. Keskmine CO₂ eraldamise maksumus biogaasist biometaaniks on praeguste hindade juures umbes 40–80 €/MWh tonni biogaasi kohta, kuid ka see sõltub tehnoloogia suurusest ja efektiivsusest. Biometaani hind on biogaasist ca 40–50% kallim.
Järgmine lause: "Toodang vastab 23,2 GWh elektrile ja sama suurele kogusele soojusenergiale."
Siin on märgatav dissonants. Biometaani kogutoodang on 58 GWh, kuid lause viitab, et 23,2 GWh elektrienergiale vastab sama suur kogus soojusenergiat. Seega elektri ja soojuse summa oleks 46,4 GWh (23,2 + 23,2). Kui biometaani kogutoodang on 58 GWh, siis tekib küsimus, kuidas saadakse nii palju energiat elektri ja soojuse kujul.
Siin ongi vastuolukoht: lause võib tekitada mulje, et 23,2 GWh elektrit ja 23,2 GWh soojust tekivad täiesti sõltumatult ja täiendavalt, mis ei ole termodünaamika seisukohast võimalik.
Lause on seotud ilmselt koostootmise süsteemiga (CHP – Combined Heat and Power), kus biometaani kasutatakse korraga elektri ja soojuse tootmiseks. Sellises süsteemis jaotub kogu biometaanis sisalduv energia (58 GWh) elektriks ja soojuseks. Tüüpiliselt on elektriline kasutegur umbes 40% ja soojuslik kasutegur umbes 50%. Seega kui biometaani sisendenergia on 58 GWh, siis selle jaotus võib olla ligikaudu selline: elektrienergia: 58 GWh× 40% = 23,2 GWh; soojusenergia: 58 GWh× 50% = 29 GWh.
Kuid kordan, see on ainult sel juhul, kui kuskile rajatakse elektri/soojuse koostootmisjaam, kus kasutatakse ära kogu Tahulas toodetud biometaan. Seega ei saa elektri ja soojuse summa olla suurem kui sisendenergia (58 GWh). Need tekivad korraga, kuid erineva kasuteguriga.
Lõpetuseks sooviks tänada Sulev Alajõed selle... meistriteose eest. Tundub, et Saare Energiaagentuur on otsustanud uuendada kommunikatsioonimaailma reegleid ja tuua mängu täiesti uue, seninägematu stiili – midagi, mida võiks hellitavalt nimetada "koolieeliku dadaismiks". Kahjuks tundub, et isegi seitsmeaastased suudavad veenvamat tööd esitada, kui neil on vähemalt värvipliiatsid ja 10 minutit aega.