:format(webp)/nginx/o/2024/11/04/16463734t1h56c0.jpg)
Peagi algav uus aasta toob Sotsiaalkindlustusametile nii mõndagi uut. Sisemise töökorralduse osas läheme uuele aastale vastu teenusepõhisel juhtimisel põhineva struktuuriga. Parema ja tervikliku teenuse pakkumise nimel optimeeritud struktuuri tutvustame lähemalt uue aasta alguses.
Riigi tasandil jõustuvad muudatused puudutavad ka Sotsiaalkindlustusameti teenuseid (täpsemad selgitused loetelu järel):
Tulumaks
Üks olulisematest üleriigilistest muudatustest on tulumaksu tõus ja see ei jäta puutumata ka Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavaid tasusid. Tulumaksu peetakse kinni pensionitelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt ja vanemahüvitistelt. Jaanuarist peetakse senise 20% asemel tulumaksu kinni 22%.
Maksuvaba tulu määrad 2025. aastal ei muutu. Vanaduspensionäridele ja neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2025. aasta jooksul, kehtib maksuvaba tulu määr 776 eurot kuus. See ei vähene pensioni kasvades ega töötamise korral.
Neile, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua sinna 2025. aasta jooksul, jääb kehtima astmeline tulumaksusüsteem ja maksuvaba tulu määr on kuni 654 eurot kuus.
Alampalk
Vabariigi Valitsus kinnitas 19. detsembril 2024. aastal töötasu alammääraks 2025. aastaks 886 eurot kuus ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot. See tähendab, et alampalk tõuseb 1. jaanuarist 2025 kaheksa protsenti ehk 66 euro võrra.
Alampalgaga on seotud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ja osaliselt kuriteoohvri hüvitise komponendid. Perehüvitiste teenuste vaates on alampalgaga seotud vanemahüvitis, lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lisapuhkus, hoolduspuhkus täisealise ja sügava puudega isiku hooldamiseks.
Alampalga tõusuga seoses nende teenuste määrad muutuvad ning alates 01.01.2025 tekkiva õigustatuse korral määratakse hüvitis uut alampalka arvestades.
Mootorsõidukimaks
2025. aastast hakkab kehtima mootorsõidukimaks, mis puudutab kõiki liiklusregistris registreeritud masinaid ja nende omanikke, sh puudega inimesi ja nende jaoks ümber ehitatud autosid.
Koos mootorsõidukimaksu seadusega võeti vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, mis võimaldavad maksta ühekordset lisatoetust ja tõsta puudega inimeste sotsiaaltoetusi.
Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil maks on jõustunud, kuid sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud. Toetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada, Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile lastele ja tööealistele, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud raske või sügav puue või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.
Puudega inimeste toetused suurenevad 2025. aasta 1. juunist, et leevendada üldistest hinnatõusudest ja mootorsõidukimaksust tingitud lisakoormust. Loe täpsemalt: Mootorsõidukimaks ja puudega inimesed
Liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite toetus kasvab
2025. aastal tõstetakse kõikide liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäär 90 protsendini ning inimeste omaosaluseks jääb 10 protsenti piirhinnast. Muudatus puudutab neid liikumis-, kuulmis- ja nägemisabivahendeid, mille piirmäär oli varem alla 90 protsendi. Samuti tõstetakse pidamatustoodete, näiteks mähkmete ja sidemete piirmäär seniselt 40 protsendilt 50 protsendini. 2025. aastal eraldatakse selleks 3,8 miljonit eurot. Eesmärk on leevendada mootorsõidukimaksu mõju ja ajakohastada piirhindu. Vt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/abivahendid-muutuvad-kattesaadavamaks
Pensionite väljamaksmine 5+2
Uuest aastast makstakse pensione ning sotsiaaltoetusi (puudetoetusi) välja iga kuu 5. kuupäeval, kui see langeb tööpäevale. Kui 5. kuupäev on nädalavahetusel, toimub ülekanne järgneva kahe tööpäeva jooksul. Uus korraldus hakkab kehtima jaanuarist.
2025. aastal langeb 5. kuupäev nädalavahetusele neljal korral: jaanuaris, aprillis, juulis ning oktoobris.
Kuna pension ja toetused võivad nädalavahetuse tõttu harjumuspärasest kuupäevast kuni paaripäevase viivitusega laekuda, soovitame kontrollida oma arvelduste ja tähtajaliste maksete kuupäevi. Vajadusel saab teha muudatusi maksetingimustes, et olla kindel, et kõik arved tasutakse õigeaegselt. Muudatus ei puuduta kojukandeid, seal toimib kõik tavapäraselt.
Muudatus hõlmab lisaks pensionidele ka kõiki teisi hüvitisi (puudega seotud sotsiaaltoetused), mis makstakse tavaliselt 5. kuupäeval
Terviseprobleemiga lapse teekonda toetav infoteenus
Riigiportaalis eesti.ee on nüüd kättesaadav uus infoteenus „Terviseprobleemiga lapse toetamine“, mis on eelkõige abiks lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on kasulik tööriist ka arstidele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema pere abistavad.
Infoteenus annab lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas ka infot võimalike teenuste-toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta. Infoteenuse sisu on jagatud loogilistesse etappidesse – alates haiguse avastamisest ja raviteekonna algusest kuni üleminekuni lapseeast täiskasvanuikka – ja kogu asjakohane info on ühest kohast leitav.
Menetlustähtajad pikenevad
Uuest aastast pikenevad riikliku pensioni, perehüvitiste, vanemahüvitise ja puude raskusastme otsuse taotluste menetluse tähtaeg kuni 30 tööpäevani nõuetekohase avalduse esitamisest.
Riigilõivud tõusevad
Lõivude kasvamine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Vt https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/eelvaadeSeadusUudis/2415#1
Lastekaitsevaldkonna töönõustamisteenuse pakkumine lõpeb
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab alates 1. jaanuarist 2025 lastekaitsevaldkonna töönõustamisteenuse pakkumise (sh võrgustikusupervisioonide) senisel kujul ja formaadis. Töönõustamist said kasutada lastekaitsetöötajad, valdkonnajuhid ja kohalike lastekaitsevõrgustike liikmed. See tähendab, et seni SKA poolt sisseostetud teenuse kasutamine lõpeb, sest töönõustamise pakkumine on tööandja ülesanne. Sotsiaalkindlustusamet jätkab lastekaitsetöötajate ja valdkonnajuhtide toetamist koolituste korraldamise, e-kursuste, juhtide arenguprogrammi, abimaterjalide loomise ning nõustamisteenusega. Lastekaitsevaldkonna täiendkoolitused aitavad spetsialistidel oma pädevusi arendada ning siseriikliku nõustamisteenuse raames pakume tuge lastekaitsejuhtumite lahendamisel.
Muudatused abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamises
Tulenevalt lastekaitseseadusest (LasteKS § 27) on kõigil inimestel juba praegu kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Teade tuleb edastada kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, lasteabitelefonile 116111 või hädaohus oleva lapse puhul hädaabinumbrile 112.
11. detsembril 2024. a võttis riigikogu vastu lastekaitseseaduse muudatuse, mille §-s 271 tuuakse täiendavalt välja lastega töötavad isikud, kellel on oma erialast, kutse- või tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust ning kellelt oodatakse senisest aktiivsemat teatamist abivajavatest lastest.
Muudatuse eesmärgiks on ennekõike laste ja perede probleemide varajases staadiumis märkamise ja sekkumise soodustamine ning lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine ja julgustamine abivajavast lapsest teatama.
Teatamise toetamiseks valmivad 2025. aasta jaanuariks teavitusvorm, teavituskohustust ning teavitusvormi täitmist tutvustavad videod ja juhendmaterjalid ning spetsialistidele suunatud e-kursus „Abivajava lapse ja noore märkamine ning Abistamine“, mis kõik on edaspidi leitavad sotsiaalkindlustusameti lasteabi.ee lehelt.
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi.ee lehele lisanduv teavitusvorm on üks lisavõimalus senisest efektiivsemalt teavitada. Samast leiab ka juhendmaterjale.
Kehtima jäävad kõik seni olemasolevad teatamisvahendid (nt KOVides kasutusel olevad vormid, kokkulepitud suhtlusviisid ja -kanalid) ning juba toimivad teavitamise protsessid (nt õppe- ja lasteasutuses kokkulepitud teabe edastamise protsessid).
Vanemluse valdkonna üleviimine Tervise Arengu Instituudist Sotsiaalkindlustusametisse
Esimesel jaanuaril jõustub LasteKS muudatus, milles määratakse SKA roll ja ülesanded vanemlust toetavate tegevuste rakendamisel ja elluviimisel. See muudatus aitab paremini ja tõhusamalt kasutada ressursse nii vanemluse kui ka laiemalt laste ja perede toetamiseks, suunates rohkem vahendeid ennetustegevusele ja vähendades seeläbi vajadust tegeleda tagajärgedega.
Muudatus lähtub Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesandest, mille tulemusel valmis "Vanemluse toetamise valdkondade ülene tegevuskava 2024-2030" ning milles on sõnastatud vanemluse toetamise suunad järgmiseks kuueks aastaks. Muuhulgas on selles dokumendis tehtud ettepanek viia vanemluse valdkond alates 01.01.2025 TAI-st üle SKA-sse.
Valdkonna liigutamine Sotsiaalkindlustusametisse lähtub muuhulgas sellest, et amet täidab juba praegu riikliku lastekaitse rolli, mistõttu on loogiline, et ka ennetavate tegevuste elluviimist koordineerib SKA ja tegevused moodustavad ühtse terviku. Vanemluse valdkonna SKA-sse üleviimise tulemusel moodustub seni erinevate asutuste vahel jagatud tegevuste asemele terviklik teenus. SKA-s hakkab vanemluse toetamisega tegelema laste heaolu osakond.
/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)