"Käes on pime aeg, kus halb nähtavus tekitab liikluses omajagu probleeme nii sõidukijuhtidel kui jalakäijatel. Sügistalvisel perioodil räägitakse meie liikluskeskkonnas sageli helkuri kandmisest jalakäijal ning jalakäija nähtavusest liikluses. Sõidukijuhi puhul on oluline sõiduki tulede õige kasutamine ja tuuleklaasi ning teiste sõidukiklaaside läbipaistvus keerulistes ilmastikutingimustes, nagu suur õhuniiskus, temperatuuride kõikumine, jää ja lumi," kirjutab Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.
AHTO AULIK ⟩ Sõidukijuhi vaatevälja tagab autoklaaside läbipaistvus
Et tagada ka keerulistes ilmastikuoludes parim võimalik nähtavus tuleb enne sõidu alustamist veenduda, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad. Paraku on talvel ikka ja jälle liikluses näha autosid, mille akendest on lahti kraabitud või udust puhastatud vaid väike osa, kuid juht on juba liiklema asunud.
Transpordiameti 2023 liiklusaasta ülevaates on välja toodud, et sarnaselt varasemate aastatega on surmaga lõppenud juhtumite põhjusteks kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite vähene kasutamine, manööverdamine (nt tagurdamine) ja liiklejate füüsiline seisund.
Mõistan, et olenevalt ilmast võib sõiduki ja klaaside puhastamine olla vahel paras väljakutse, kuid selle eesmärk on ennetada ohtlikke olukordi ja vältida õnnetusi. Seega, varuge enne sõitma asumist alati piisavalt aega sõiduki puhastamiseks ja vajadusel ka klaaside sulatamiseks.
Talvel tuleb auto aegsasti käivitada ja enne sõitma asumist ja klaaside puhastamist lasta sel soojeneda. Üheks abimeetmeks võib olla esiklaasi kinni katmine spetsiaalse kattega või tekiga, mis ei lase klaasil väljast jäätuda. Klaasi seisukohast ei ole kindlasti hea mõte jääd kohe jõuga kraapima ja toksima hakata. Liiga jõulisel kraapimisel tekivad klaasile kriimud, mis hiljem sõites nähtavust segavad. Õhku peab hakkama esiklaasile kohe puhuma, mitte lasta mootoril soojaks minna ja siis järsku suunata soe õhuvool klaasile. Muidu võib lõppeda klaasi mõranemisega. Kui klaasil on lihtsasti kraabitav kirme, siis ka seda peaks ühtlaste liigutustega ainult ühes suunas kraapima. Edasi-tagasi nühkimine kasutab klaasil olevat mustust liivapaberina ja tulemuseks on kriimud klaasil.
Hoolikas juht ei pühi endale ainult “laskeava” esiklaasi, vaid puhastab kogu klaasi tagades nähtavuse ka sõiduki külgedele ja peeglitele. Auto pealt tuleb eemaldada kogu liigne lumi, sest kui kapotile jätta paks lumemüts, siis lendab see kiiremal sõidul vastu akent ja võib olulisel hetkel kaotada igasuguse nähtavuse. Kui lumi jääb katusele ja pagasiluugile, siis on see ohtlik teistele autodele. Eriti, kui tegu on paaripäevase kihiga, mis on ka jäiseks muutunud.
Lisaks välispidiselt jäätuvatele klaasidele tekib udu ja jää ka klaaside sisemisele küljele. Selle vältimiseks on vaja salongist võimalikult palju niiskust välja saada. Üks variant selleks on näiteks enne parkimist soojendus maha keerata ja aknad veidi lahti teha. Nii ei pruugi miinuskraadide käes seisvas autos kondensatsiooni tekkida ning hommikul püsib esiklaas vähemalt seestpoolt puhtana. Kuna miinuskraadidega konditsioneer ei toimi, siis tuleb aegajalt auto jalamatte toas kuivatada.
Puhta ja piisavalt soojendatud autoga sõitma minek on ka lihtsalt mõnusam!
Soovitused sõidu ettevalmistuseks sügistalvisel ajal:
Arvesta talvisel ajal sõiduki puhastamiseks kuluva ajaga.
Eelsoojenda sõidukit. See väldib klaaside jäätumist ja uduseks muutumist, aga aitab ka lund eemaldada.
Puhasta kogu auto hoolikalt lumest ja jääst. Pööra tähelepanu sellele, et ka tuled saaksid puhtaks.
Väldi niiskuse kogunemist sõitjate ruumi. Enne autosse istumist raputa riided lumest puhtaks ja samuti klopsi puhtaks saapatallad.
Suuna esiklaasile ventilatsiooni tugev õhujuga.
Kui soojendad autot koduõuel, kus see teel liiklejaid ei sega, siis lülita sõidutuled sisse, et tekkiv soojus need sulataks.