Meenutades ja mälestades Arnold Rüütlit

Arnold Rüütel (10 mai 2028 – 31. detsember 2024) Foto: Raul Mee

Suur riigimees Arnold Rüütel on andnud Eestimaa edenemiseks väga suure panuse. Tema selgitustöö tulemusel, eriti maainimeste seas, sai võimalikuks Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, mis andis võimsa heidutuse sõjajanulisele idanaabrile. Aga andis tõuke ka Eesti edenemiseks ja avardunud koostöövõimaluste kasutamiseks paljude Euroopa riikidega.

Kui mõelda Ukrainale, siis sattunuks Balti riigid ilma EL-i ja NATO kaitseta samasugusesse jõhkrasse olukorda.

Meenutamist väärt on Rüütli ettenägelikkus ja julge tegutsemine oma elu ja tervist ohtu seades augustiputši ajal augustis 1991. Nagu kirjutas Peeter Ernits, Arnold Rüütli biograafia "Viimane Rüütel" autor, näitas Rüütel iga kindrali suunas, öeldes: "Teie, teie ja teie vastutate. Te olete murdnud vandetõotust ja lähete kohtu alla ning annate vastust Gorbatšovi ja nõukogude seaduste ees. /---/ Seltsimees kindral, kui kasutate jõudu, tuleb teil rahvusvahelises kohtus aru anda."

See oli Arnold Rüütli poolt väga julge tegutsemine, kuna Eesti kuulus tollal NSV Liitu.

20. augustil 1991 sai Eesti, erinevalt teistest Balti riikidest, veretult vabaks. Rüütel sõitis pärast iseseisvuse väljakuulutamist koos saatjatega Moskvasse, et kohtuda Boriss Jeltsiniga Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni üleandmiseks.

Aastail 1991–1992 oli Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseaduse Assamblee liige.

21. septembril 2001 valis valijameeste kogu Arnold Rüütli Eesti Vabariigi presidendiks.

Arnold Rüütel on oma pika ja viljaka tegevusega erinevates ametites riigi ja kodanike elu edendamiseks palju teinud ja korda saatnud, samuti on ta pälvinud palju autasusid ja aunimetusi.

Hea on teada Saaremaal Laimjala vallas Pahavalla külas sündinud, oma elus kaugele ja kõrgele jõudnud saarlase tegemiste alguspunkti. See oli kodusaarel pärast Jäneda põllumajandustehnikumi lõpetamist, mil ta töötas Saaremaa TSN täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem on ta töötanud Tartu põllumajanduse mehhaniseerimise tööstuskooli õpetajana, peazootehnikuna Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi katsebaasis, Tartu näidissovhoosi direktorina. Töö kõrvalt omandas ta Eesti põllumajanduse akadeemias agronoomikutse.

Arnold Rüütel on olnud Tartu näidissovhoosi direktor ja Eesti põllumajanduse akadeemia rektor. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. 1991. aastal kaitses ta põllumajandusdoktori kraadi, tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö.

Arnold Rüütel ja tema folkloristist abikaasa Ingrid Rüütel abiellusid 1958. aastal. Koos rajati Saaremaale Saarekülla pilkupüüdev maakodu lipuväljaku ja kiviaedadega. See on tõendus tema tõelisest sisust – lihtsast ja tööd armastavast-austavast saarlasest Suurmehest.

Tänu tehtu eest! Mälestus Arnold Rüütlist ei tuhmu!