/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/02/16044168t1h853f.jpg)
Riigikantselei koostatud eelnõu kohaselt heisatakse laupäeval president Arnold Rüütli matusepäeval Eesti lipud leinalipuna.
President Arnold Rüütli matusepäeval heisatakse leinalipud
Eelnõu kohaselt kehtestab valitsus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse heisata 11. jaanuaril Eesti lipp leinalipuna. Leinalipud heisatakse hommikul kella 8 kuni õhtul kella 20.
Leinalipuna heisatakse Eesti lipp Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jne. Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena president Rüütlile on leinalippu oodatud heiskama kõik teised. Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse samuti leinalipuna.
Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis. Üleriigilisel leinapäeval asendatakse välisorganisatsioonide lipud Eesti lippudega. Samuti ei heisata leinalipuna presidendi, kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
President Arnold Rüütel suri 31. detsembril 96-aastaselt. Rüütel oli Eesti president aastatel 2001 kuni 2006. Tema presidentuuri jäi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Rüütlil oli silmapaistev roll ka laulva revolutsiooni ajal ning seega Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal.