MaRu üks missioon ⟩ Seista parema elu eest maal ja väikelinnades

Madis Kallas. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Küllap on üksjagu inimesi, kellele termin maa- ja ruumiamet ega sellest tuletatud lühend MaRu just liiga palju ei ütle. Seega on põhjust pisut selgitada, mida jaanuaris alustanud amet endast kujutab, mis on selle riigiasutuse peamised ülesanded ning milliseid ootusi ja lootusi võiksid omavalitsused, aga ka maksumaksjad MaRule seada," kirjutab kirjutab riigikogu liige Madis Kallas (SDE).

Esmalt võtaksin maha hirme ja kahtlusi, nagu oleks tegu uue ja suure bürokraatliku moodustisega, mis nõuab riigieelarvest lisaraha. MaRu moodustamine ei tähendanud uue ameti loomist, vaid seda, et varasema maa-ametiga liideti nelja ministeeriumi maa- ja ruumiplaneerimisega tegelenud spetsialistid. Ikka selleks, et valdkonnas oleks vähem killustatust ning rohkem ühtset jõudu ja tervikvaadet.

Ameti peamine ülesanne on pakkuda omavalitsuste ja riigiasutustele, samuti ettevõtetele ja inimestele tuge ning nõu planeerimise ja arendamise vallas. Jõudude ühendamine tagab selle, et maa-, ruumi-, ehituse ja planeeringuandmed ning vastav kompetents oleksid kõik ühes kohas, et vajaliku info saamiseks ei peaks pöörduma erinevatesse asutustesse. MaRu koondab piltlikult öeldes kõik tükid ühte kohta kokku.

Elu olgu elamisväärne ka maal

Kuna aitasin oma eelmisel tööpostil regionaalministrina MaRu sünnile kaasa, siis pean siin väga oluliseks regionaalpoliitilist mõõdet. MaRu keskne missioon on seista selle eest, et elukeskkond paraneks terves Eestis, et elu oleks elamisväärne ka maal. Selleks tuleb edaspidi planeerida terviklikumalt ja julgemalt ning teha vajadusel ka vastuvoolu otsuseid – lähtuda mitte sellest, kuhu inimesed on sunnitud üha rohkem koonduma, vaid sellest, kus inimesed ise tahaksid rohkem elada. Loodetavasti ei sea enam keegi kahtluse alla tõsiasja, et Eesti on oma arengult tasakaalust väljas, mida näitavad pea kõik andmed. Võtkem kasvõi muutused maakondade rahvastikus või siis elamuarenduse statistika.

Arhitektid ja inimgeograafid teavad hästi, kui kurb on valglinnastumise trend, kus inimesed on sunnitud elama asuma ilma identiteedita piirkondadesse kusagile põldudele. Õige pikka aega on Tallinna ja Tartu ning nende linnade lähivaldade elanikele nuhtluseks ummikutes istumine. Veelgi rohkem ummikuid, üha vähem rohelist ja üha pikemad lasteaiajärjekorrad ei ole see, mida inimesed ootavad. Paraku on meie maa- ja ruumiloome just seda seni liiga palju soodustanud.

Inimeste heaolu nimel tuleb nüüd linnades mitmetele protsessidele julgemalt pidurit tõmmata ning maapiirkondi sealse elu säilimise nimel otsustavamalt toetada. Ajal, mil mõnes piirkonnas tõmmatakse riiki kokku ja suletakse riigiasutusi, on aina olulisem, et olemas oleks tugev regionaalpoliitikale mõtlev riigiaparaadi osa, mis suudab protsesse mõjutada ja ka stopp öelda.

Linnade ja valdade partner

Just kohalike omavalitsuste ootused maa- ja ruumiametile võiksid olla kõrged, kuna paljudel linnadel ja valdadel ei ole võimalik palgata arhitekte, planeerijaid ega valdkonna juriste. Maa- ja ruumiamet peab saama meie 79 linnale ja vallale tugevaks partneriks.

Kui riik pakub terviklikumat ruumiloome kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid, nutikamaid teenuseid ja uusi tehnoloogiaid, siis aitab see enam arvestada inimeste tervise ja turvalisusega, samuti elurikkuse, keskkonnahoiu ja muinsuskaitsega. Ikka selle nimel, et luua terves Eestis meeldivat elukeskkonda. Hea elukeskkonna planeerimine ja arendamine hõlmab väga laia spektrit alates ruumiloomest ja ühistranspordist kuni avalike teenuste kättesaadavuse ja haridusvõrguni. Edu ja töist hoogu MaRule!