MUHU UUDISSED ⟩ Igaküla ja suur kao

Irena Tarvis Foto: Erakogu

Terit! Ei neh. Sie lumekahutis, mis ülalt alla tuleb, paneb rahva änamaste tuppa kindi. Siis kiiselda istme pial või nõle ahuodsel ja mõtle, kas õhta piaseb lõngerdes kuuri alla puude järgi kua või ep piasegiid. Elud-maad tahtvad ju kütmist suaja.

Nüid siis oo aeg sialmual, et puol talvet oo müödas. Tuleb omad keldrid ja kuurialused korra üle vuadata. Puol värki piaks ikka igaspuol alles olema viel. Neh, et kevadeni inges seesaks. Ja riede oo tõnissepäe. Annaks siis ikka kenad ilma kua. Et niipaljukegid päe paistaks, et ratsanik näeks obuse selga karata. Siis tulle kena vuasta. Muhus oo vuasta ühna sandisti pihta akan, äkist suaks püörmist, et lähäks paramaks.

Meite selle nädali küla oo Igaküla. Neh, mis ma tia? Igaküla oo masu üks vanamaid külasid Muhus üldse. Viel Taani aegas üiti Koguva, Rootsivere ja Igaküla kanti Sant-Jaagu suareks. Neh, Muhu suar oo ju mitmest laost üheks suureks suareks kokku kasun. Laevasuon köis kunagid sialtmualt läbi, et nie Sant-Jaagu omad oo kunagid tükkis teese suare pial elan. Sie suonekoht oo nüidkid viel tunda, kut sõuksel vesisemal või lidrasemal aal metsa rüistma minna.

Aga vägevad inimesed oo sial Igakülas eluaa oln. Uijee, kus oo eluilmal kange kao omale ehitan. Tiagid kisse sõukse valmis tegi. Muist arvavad, et oo Ruotsi soldatite tüö. Aga olga ete kelle tehtud tahes. Muailmatuma vägevad dolomiidist salvetsed oo teesel ja oln masu Muhu kõege sügavam kao. Neh, kui vanu pilta vahti, mis enne esimest ilmasõda oo tehtud, siis kao oirk olli küll nii pitk, et sie võis nõnna olla küll.

Ma ise mäleta, et lapsest piast sai Igaküla taga mere jaares köidud. Kahtes kohtas tulli okasruadid iest lahti piasta ja pärast kindi panna. Neh, ja kellelgi es oln mõtet, et jätaks mulgud vallale. Kõik võruti kindi uiesti. Nüidsel aal oo kisa juba paljast siis lahti, kui luomde karjaarus üks värav kuskile tie keskele oo üldse tehtud.

Ja Igaküla karjaarus olli üks maailmatuma kõrge kivikotsakas kua. Selle otsas sai kua vahest roinatud. Ma ole mitmel-setmel korral mõteln, et lähäks ja otsiks selle kivijuraka uiest üles. Aga neh, tia kas änam levakskid. Tuleb Antsu-Matsi Inna omale kampaliseks meelita. Taa levab!

Vat sõuksed luod oo neh! Olge munuksed!