Sünkroniseerimine muudab elektrisüsteemi tugevamaks, mitte ei tekita elektrikatkestusi

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga. Foto: Kliimaministeerium

"On hea meel näha, et teadlikkus 8.–9. veebruaril toimuvast Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa võrkudega on kõrge. Projektiga on aastaid tõsist tööd tehtud ning oleme viimase faasi lõppu jõudnud. Oleme selleks hästi valmis ja tarbijate jaoks on 8.–9. veebruari nädalavahetus nagu iga teine. Sünkroniseerimine muudab meie energiasüsteemi tugevamaks," kirjutab kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on aastatepikkuse ettevalmistuse tulemus, kus on arvestatud kõigi võimalike riskidega. Eesti, Läti, Leedu ja Poola on Euroopa Liidu toel investeerinud üle 1,6 miljardi euro taristu arendamisse ja tõrgeteta ülemineku tagamisse. Eestis on sünkroniseerimiseks tehtud täiendavad investeeringud summas 298 miljonit eurot, mis on tugevdanud meie elektrisüsteemi töökindlust.

Näiteks on meie elektrisüsteemi täiendatud uute sünkroonkompensaatoritega, mis aitavad hoida sagedust ja stabiilsust. Lisaks on Eestis ja teistes Balti riikides piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, et katta ka suurimad tiputarbimised. Eesti süsteemi juhitavad tootmisvõimsused ulatuvad 1800 megavatini, samal ajal kui kõige suurem talvine tarbimine on olnud kuni 1600 megavatti ja seda üksikutel tundidel. See tähendab, et ka väga külmal talvepäeval on võimsust piisavalt. Talvine keskmine tarbimine on ca 1100 MW.

Kodutarbijad ei pea midagi teisiti tegema

Kuna sünkroniseerimine on põhjalikult planeeritud, ei ole tavainimesel vaja sel päeval midagi tavapärasest erinevat ette võtta. Tarbida saab nii nagu alati – kui oled harjunud hommikul esimese asjana kohvi või teed tegema, tee seda julgelt ka 8. ja 9. veebruari hommikul. Samuti pole vaja karta elektri kõikumise pärast ja seadmeid pole vaja vooluvõrgust välja võtta.

Väga levinud paistab olevat müüt, et sünkroniseerimine toob kindlasti kaasa elektrikatkestused. See ei vasta tõele. Protsess on ette valmistatud nii, et tarbijad muutust ei märka.

Elektrisüsteemi toimimas hoidmiseks on koostatud plaanid, varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid. Negatiivseid stsenaariume on suures plaanis kaks: väga ebatõenäoline ja äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium.

Väga ebatõenäoline on stsenaarium, et peame elektritarbimist hommikuti ja õhtuti piirama. Selleks peaks üle Baltimaade toimuma samaaegselt mitmeid tahtlikke sabotaaže elektritaristu vastu. See võib kaasa tuua piirkonniti lühiajalisi (kuni 2 h) katkestusi.

Äärmiselt ebatõenäoline on laialdaste katkestuste stsenaarium. Selleks peaks õnnestuma korraldada Baltimaade vastu väga suures mahus ja samaaegseid küberründeid ning sabotaaže energiataristu vastu. Selles olukorras võib olla vajalik kogu elektrisüsteemi taaskäivitamine, mis võib võtta kuni 72 tundi.

Need kaks stsenaariumi on tõesti väga ebatõenäolised, aga rahulik valmisolek aitab igas olukorras hästi hakkama saada. Häid nõuandeid selles osas leiab olevalmis.ee lehelt.

Sageli küsitakse, miks sünkroniseerimine peab toimuma veebruaris. Põhjus on lihtne – põhivõrguettevõtjate vahelise lepingu, mis sagedusala toimimist reguleerib, saab lõpetada vaid veebruaris, andes sellest kuus kuud ette teada. Samuti on talvel rohkem juhitavat võimsust regioonis töös, sest plaanilisi hooldusi tehakse muul ajal.

Sünkroniseerimine tugevdab Eesti energiajulgeolekut

Paratamatult on osapooli, kellele ei meeldi, et me oma naabri mõjualast lahkume ja seega on neil selge huvi erinevaid hirme tekitada ja võimendada, kasutades selleks pooltõdesid või valeinfot. Ärme lase end eksitada ja usaldame oma energeetikaeksperte, kes on pikalt ja põhjalikult valmistunud. Sünkroniseerimine on väga oluline samm meie energiajulgeolekule – katkestame viimase energiaühenduse agressorriigiga.

Tänu kõrgele Euroopa toetusele (75% kaasrahastust) saime oma energiasüsteemi tugevamaks nii, et tarbijate jaoks võrgutasu sellest ei tõusnud. Samuti ei mõjuta sünkroniseerimine elektri börsihinda. Edaspidi peame sagedust ise hoidma hakkama ning seega elektri lõpphinnale väike mõju on – 2–3%. See tekitab meie elektritootjatele lisatulu võimalusi ning uued investeeringud näiteks salvestusseadmetesse toovad tulevikus ka seda kulu allapoole.