/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
/nginx/o/2017/07/03/6852507t1h36d4.jpg)
Hüljeste poegimisaja saabudes tuletab Keskkonnaamet meelde, et rannas lebavad hülgepojad inimese abi ei vaja. Hülgepoja olukorra võib abituks muuta vaid inimese läbimõtlemata tegevus.
HÜLGEPOJAD SÜNDINUD ⟩ Keskkonnaamet palub rannal lebavaid hülgeid mitte "aidata"
"Pehme talve tõttu on merejääl poegivad hallhülged sunnitud otsima sobivaid poegimiskohti laidudelt ja kaldaala roostikest. Seetõttu võib veebruaris ja märtsis rannaaladel tavapärasest rohkem hülgepoegi kohata," jagab amet sotsiaalmeedias.
Ehkki esmapilgul võivad hülgepojad tunduda üksikute ja abitutena, hoiab emasloom tegelikult pojal silma peal ning nunnudel, valgetel karvakeradel on vaid üks soov – et hülgeema võimalikult ruttu tagasi tuleks ja neile süüa annaks.
Keskkonnaamet märgib, et hülgepoega pole vaja katsuda, toita, temaga koos pilti teha ega teda endaga kaasa viia. "Katsu temast hoopis kiiresti eemale saada!"
Ka rannas koeraga jalutades, tuleb oma lemmik kindlasti rihma otsas hoida, sest koerad võivad hülgepojale reaalselt ohtlikud olla.
Kindlasti ei tohi rannas lesivat hülgepoega vette ajada, kuna tema valge beebikarv ei ole veekindel.
Juhul kui hülgekutsikas on sattunud enda jaoks ohtlikku kohta, näiteks suure sõidutee äärde, tuleb sellest teada anda numbril 1247.
Hülgeid ja nende vastsündinud beebisid vaata ja kuula parem Vilsandi rahvusparki üles sätitud Teetormaja hülgekaamerast.