HELEN JÕKS ⟩ Lastekaitsetöös seisab ees mitmeid olulisi muutusi

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnajuhataja Helen Jõks Foto: Silver Raidla

Lastekaitse on viimasel ajal tavapärasest enam olnud avaliku tähelepanu keskmes, kajastades mitmeid valupunkte ja tuues esile, kui oluline on teadlikkus lapse õigustest ja heaolust.

2023. aastal registreeriti Eestis 3918 uut lastekaitsejuhtumit, aasta jooksul tegelesid 296 lastekaitsetöötajat üle 16 000 lapse juhtumiga. Lastekaitsetöötajate töölaud on kirju: karmidest väärkohtlemise juhtumitest, käitumisraskuste ja sõltuvusprobleemidega lastest ja nende peredest kuni hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlusteni. Kuna kõik need juhtumid vajavad eriteadmisi ja -oskusi ning ennekõike lastekaitsetöötajate aega ja pühendumust, on selge, et arenguhüpet samal viisil jätkates saavutada ei ole võimalik.

Kuigi lastekaitse valdkond on olnud pidevas arengus, sai suurem töö selle kitsaskohtade kaardistamisel tehtud 2023. aastal. Neist murekohtadest ja ettepanekutest tõukuvalt alustasime eelmisest aastast muudatuste elluviimist, mille abil loodame parandada lastekaitselt saadavat abi.

Lapse hääl peab saama kuuldavaks

Meedias käsitletud keerulised juhtumid näitavad, et isegi suurtes ja ressursirikastes omavalitsustes esineb raskusi lastekaitse toimimises. See kinnitab vajadust üle vaadata ja tõhustada lastekaitsetöö põhimõtteid ja korraldust.

Lastekaitsetöö üheks oluliseks tugitalaks peab saama usalduslik ja läbipaistev suhe lapse ja perega. Ka praegu on laps ja pere mõistagi protsessi kaasatud, kuid alati ei koge nad, et nende hääl ja vajadused oleks arvestatud. Erilist tähelepanu vajab lapse hääle kuuldavaks tegemine, mõistmine ja vahel ka vanematele peegeldamine, sest olgem ausad – täiskasvanute hääl kõlab neis protsessides alati kõvemini, kuid ei pruugi alati olla objektiivselt lapse vajadustest lähtuv.

Juba sel kuul hakkame kohalikes omavalitsustes katsetama mitmetes välisriikides häid tulemusi näidanud juhtumikorralduse mudelit „Turvalisuse märgid (inglise keeles Signs of Safety). Lapse ja pere partnerina kaasamine on selle mudeli kese ning just selline lähenemine aitab luua lahendusi, mis sünnivad lapse, pere ja lastekaitsetöötaja partnerlussuhtes, on igal sammul avatud ja läbipaistvad ja suunatud eelkõige perede endi võimekuste tugevdamisele. Head meelt teeb kohalike omavalitsuste suur huvi mudeli vastu!

Omavalitsusjuhtide teadlikkus on tähtis

Mõistagi nõuab usaldusliku koostöö saavutamine ka rohkem aega suhete loomiseks ja peresüsteemis toimuva mõistmiseks. Kuna lastekaitselood on erinevad, on tähtis ka spetsiifiliste teadmiste ja oskuste pagas ning oskus selle tekkinud kompetentsiga ka kolleege toetada.

Kui suurtes kohalikes omavalitsustes on võimalus üksteist rohkem toetada – samas teame, et ka seal alati ei õnnestu –, siis väiksemates jäävad lastekaitsjad tihti üksi (kui neid üldse leitakse). Seda eriti siis, kui ka juhid lastekaitsetöö spetsiifikat ei tunne ega oska seetõttu töötajaid toetada ega töö kvaliteeti hinnata. Seetõttu on vältimatult vajalik, et kohalikud omavalitsused ka omavahel koostööd teeksid. Selliselt on meil oluliselt suurem võimalus tagada, et ka keerulisemad juhtumid leiavad last ja peret parimal võimalikul moel toetavad lahendused.

Kohalike omavalitsuste toetamiseks lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmisel ja koostöös ülesannete täitmise soodustamiseks jagame alates 2026. aastast kohalikele omavalitsustele avatud taotlusvoorus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest 12 miljonit eurot. See võimaldab omavalitsustel julgelt katsetada ja leida tõhusamaid viise lastekaitsealase koostöö korraldamiseks.

Lastekaitses on samuti vaja tagasisidet küsida

Oleme algatanud ka arutelud Sotsiaalkindlustusameti poolt kohalikele omavalitsustele pakutava toe ümberkujundamise osas. Näeme vajadust suunata rohkem tähelepanu just neile keerulistele juhtumitele, kus võib olla vajalik kaasata lisateadmisi.

Mõnikord on vältimatult vajalik ka järelevalve sekkumine. Kuigi ka riigi enda võimekus selles küsimuses vajab üle vaatamist, on oluline, et kohalikud omavalitsused ise õpiksid samuti oma lastekaitsetöö kvaliteeti hindama ja seeläbi arendama. Eesti lapsed väärivad seda.

Ühe väga lihtsa ja tõhusa vahendina tuleb nii lastekaitse kui ka kõikide teiste teenuste puhul küsida ka tagasisidet. Just nagu erasektori teenuste puhul. Kuigi lastekaitsetöös tuleb ette olukordi, kus lapse heaolu ja vanemate soovid tingimata ei kattu, saab tagasisidesüsteem siiski anda palju väärtuslikku infot nii lastekaitsetöö protsesside kohta kohalikus omavalitsuses, kui ka selle kohta, kuidas vanemad end suhtluses on tundnud.

Eriti peaks väärtustama tagasiside küsimist lastelt endilt, kelle jaoks seda tööd tehakse. Kas me teame, kui toetatuna lapsed end ise tunnevad? Loodame, et Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel elluviidavad tegevused julgustavad kohalikke omavalitsusi neid samme astuma.

Igal lapsega töötaval spetsialistil on vastutus

Lastekaitsetööd ei saa teha lastekaitsetöötaja üksinda. On tavapärane, et abistamiseks on vajalik koostöö teiste valdkondade spetsialistidega. See eeldab, et kõik spetsialistid teavad oma rolli pere abistamisel.

Tänavu 1. jaanuaril jõustusid lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõudis nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel nagu õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad jt on kõrgendatud kohustus abivajavat last märgata ja temast teavitada. Kuigi juba varem oli igal inimesel kohustus abivajavast lapsest teavitada (kõige lihtsam viis selleks on lasteabitelefon 116111), on muudatus tähtis, et suurendada lastega töötavate spetsialistide vastutust märkamisel ja abistamisel. Sotsiaalkindlustusamet on töötanud välja materjalid, mis aitavad spetsialistidel mõista, millised märgid võivad viidata lapse abivajadusele.

Kui soovime, et ka peale teavitamist ühine koostöö lapse ja pere abistamiseks toimiks, peavad kõigi abistavate osapoolte rollid olema selged. Olgu see siis lihtsamatel juhtudel lasteaiaõpetaja või kooli sotsiaalpedagoog ning keerukamatel, kohtu sekkumist nõudvatel juhtudel, näiteks lapse esindaja või ka kohtutäitur. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatused, milles neid küsimusi soovime täpsustada, jõuavad avalikkuseni konsulteerimiseks 2025. aasta lõpus.

Laste õiguste austamine peab saama normiks

Laste õiguste tagamisse panustab ka Riigikogus äsja vastu võetud ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni fakultatiivprotokoll, mis annab sellega ühinemise järgselt Eesti lastele võimaluse pöörduda konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise korral otse komitee poole, kui siseriiklikud kaebevõimalused on ammendunud. Selleks, et laste jaoks oleks protsess mõistetav ja selge, valmistame ette lapsesõbralikud materjalid, mis 2025. aasta esimeses pooles saavad kättesaadavaks lasteabi.ee veebilehel.