VIDEO ⟩ Ekspert: Kuressaare lahtistele andis stardipaugu purunenud veetoru

Tallinna Tehnikaülikooli esmaspäeval avalikustatud uuring näitab, et Kuressaare 2023. aasta maikuu kõhutõvepuhangu põhjustas fekaalireostus, mis jõudis linna veevärki Tehnika tänaval purunenud veetoru kaudu.

Ekspertiisi tutvustanud Tallinna tehnikaülikooli linna veesüsteemide professor Ivar Annus ütles, et avarii põhjuste ja tagajärgede hindamiseks analüüsisid teadlased olemasolevaid andmeid, viisid läbi intervjuud asjaosalistega ning kasutasid hüdraulilise mudeliga simuleerimist. Lõpptulemusena leiti, et survekanalisatsiooni kinnisel meetodil rekonstrueerimise käigus purunes vanale kanalisatsioonitorule liiga lähedal asuv joogiveetoru, millega kaasnes hüdrauliline löök ja reoained pääsesid linna veevõrku. Avarii mõju võimendas asjaolu, et kanalisatsioonitoru ei olnud eelnevalt tühjendatud ega läbi pestud.

Toru purunemise ja veevõrgu reostuse oleks Annuse sõnul saanud ära hoida toruvahetuse nõuetekohase planeerimise ja ettevalmistusega. Vale ehitusmetoodika valikuni viisid geodeetiliste mõõtmiste ja korrektse tööprojekti puudumine. Kes selles kokkuvõttes süüdi on, ekspertiis ei hinnanud.

Ametialane hoolimatus

Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul näitab analüüs, et töid tuleb teha lähtuvalt seadustest ja lepingutest, mitte aja jooksul juurdunud praktikast. “Sellised vead pole aktsepteeritavad, sest need mõjutasid otseselt paljude inimeste tervist ja igapäevaelu, aga ka kohalikke ettevõtjaid, kelle jaoks on puhas vesi elementaarne. See oli karm õppetund, mida me ei tohi lasta korduda,” lausus ta.

Saaremaa volikogu esimees Jaanus Tamkivi ütles, et ilmselgelt oli avarii ajal tegemist töövõtja ametialase hoolimatusega. Tehnoloogia valik oli vale ja see tulenes eeltöö puudulikkusest.

“See maksis Kuressaare elanikele väga valusalt kätte. Me mäletame neid aegu küll. Väga koledad ajad olid,” sõnas Tamkivi, lisades, et jääb teadmata, kui paljudel puhkudel õnnetus trassitöödel tegelikult napilt mööda läks. “Nii mõneski kohas võis see olla samuti sentimeetrite küsimus,” tõdes ta.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Martin Haug ütles, et kohe pärast 2023. aasta veekriisi uuendati linna joogivee kontrolli kava, millega suurendati kontrollpunktide arvu ja veeproovide võtmise sagedust. Praegu võetakse kontrollproove kaks korda kuus kaheteistkümnest kohast. Samuti on kaalumisel TTÜ soovitus hakata linnavett püsivalt kloreerima. “See vajab kindlasti ka laiemat ühiskondlikku debatti, kas niisugune asi oleks soositud või mitte,” märkis Haug.

Tulevikus tuleb tõhustada kriisiaegset kommunikatsiooni ja parandada koostööd tervishoiuametnike, laborite, veevärgi ja omavalitsuse vahel. “Kuressaares võeti esimene mikrobioloogia proov veevõrgust kolm päeva pärast avariid, samal päeval avalikustati elanikele soovitus vee keetmiseks. Torustiku läbipesu ja kloorimisega alustati veelgi hiljem. Õigeaegse tegutsemisega oleks vee saastumise mõju olnud ilmselt väiksem,” märkis Ivar Annus.

Vaja oleks kriisijuhtimisplaani

Uuringu tegijad tõdesid, et praegu puuduvad Eestis selged juhendmaterjalid käitumiseks sarnastes olukordades, küll aga oleks need äärmiselt vajalikud. Vee-ettevõtja elutähtsa teenuse osutajana peab koostama selliste olukordade lahendamiseks kriisijuhtimise plaani, millesse on kaasatud kohaliku omavalitsuse ja tervisekaitse töötajad. Tallinna tehnikaülikooli teadlased tõid ka esile vajaduse läbimõeldud juhtimisraamistike järele, et tagada seadustest, standarditest ja heast tavast kinnipidamine kogu ehitusprotsessi vältel.

Saatuslik veetoru purunemine leidis Kuressaares aset 2023. aasta 4. mail, kaks päeva hiljem vallandus ulatuslik kõhutõve laine, milles sai kannatada tuhatkond inimest. Kuressaare nõuetekohane vee kvaliteet taastus 16. mail, terviseamet andis loa joogivee tarbimiseks 19. mail.