PILTUUDIS ⟩ Mustjala meierei alustas oma tegevust 100 aastat tagasi

Mustjala meierei hoone 1920.–30. aastatel. Foto: Mustjala Käsitöösahver / Facebook

1. juunil 1925 alustas tööd Mustjala Piimatalitus, mille asutasid 38 kohalikku talupidajat. Asutamisavaldus esitati 9. märtsil 1925 Jaan ja Mihkel Vaheri (Silla külast) ning Jüri Kerkeli (Vanakubja külast) eestvedamisel.

Juuni alguses sai Mustjala meierei saja-aastaseks ja sel puhul jagas hetkel hoones tegutsev Mustjala Käsitöösahver sotsiaalmeedias pilti ja killukest ajalugu koos aastaid hoones tegutsenud Aare Alliku kommentaariga: "Olen selles majas elanud 34 aastat, alates 1991. aastast, kui kolisime siia koos abikaasa Riinaga. Endise meiereikompleksi seinte vahel toimetamine ei ole just juubilari (Mustjala meierei 100!) tervist halvendanud, ka ei ole me hoonele kohaseks pidanud erinevaid ilulõikusi."

Karjutatakse, et meierei asus algselt Mustjala kiriku häärberis. Juba 1927. aastaks võeti seal vastu 213 tonni piima, millest valmistati 8,7 tonni võid. Või saadeti Jaagarahu sadama kaudu Tallinna ja sealt edasi ekspordiks Suurbritanniasse, Saksamaale, Taani, Soome ja Norrasse.

Meierei tegevust on aastakümnete jooksul juhtinud Jüri Kerkel, Eduard Lember, Taavi Heinmets, Jaan Perro, Sofia Kappak, Aleksander Sepp, Mihkel Põld, Endel Õue, Lembit Alasi, Harri Müllerbock, Vilma Kütt ja Enn Rettau.

Meieritena on ametis olnud Marie Verbel, Johannes Vaher, Johannes Otson, Adolf Kerkel, Albert Zirkel, Hans Kappak, Harri Korv, Harri Kolga, Silvi Põld, Helgi Tuisk ja Elvi Pahapill.