/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15301644t1h8b04.jpg)
Nädalajagu tagasi rääkisin ma telefonis oma tütre Kaarinaga. Neil oli olnud perenõupidamine jaanipäevase logistika asjus. Ja kuna Kaarina on osav demokraatiat etendama, siis olid kaasatud ka nagamannid, et neile jääks mulje, et nende arvamust on ka kuulda võetud.
See on iseenesest väga kaval ja tõhus pedagoogiline nipp, mis küll omal ajal meie peres kõrvale heideti, seda peamiselt Väuduri pärast (pr Obustkoppeli varalahkunud abikaasa – toim). Väudur nimelt ei saanudki sellele pihta, mis on igasuguste otsuste langetamisel järeltuleva põlve kaasamise point.
Omas mehelikus lihtsameelsuses kippus Väudur nendega vaidlema ning loomulikult jäi alati kaotajaks ja segadust sai veelgi rohkem kui enne.
Tegelikult peavad jõupositsioonil olijad (ehk siis vanemad) lihtsalt enne selgeks mõtlema, millise tulemuseni nad jõuda soovivad ja käima siis valikud nagamannidele välja selliselt, et ootuspärase ehk soovitud variandi kõrvale on alati serveeritud alternatiiviks midagi sellist, mis kindlasti kõrvale lükatakse.
Näiteks – kas te sööte oma võileivad nüüd enne õueminekut ära või ootate, kuni ma teile kaerakliid keedan? Ja kui nüüd ükskõik millisel ajahetkel peaks laeval mäss puhkema, saab kapten alati külmavereliselt viidata sellele, et madruste mäss on alusetu, kuna neilt ei oodata muud, kui seda, et nad omaenda langetatud valikuid mööda käiksid. Jah, see on kahtlemata manipuleerimine, aga milline kasvatuslik nipp seda ei ole?
Igatahes rääkis Kaarina, et suveplaanide arutamisel oli teravalt päevakorda tõusnud nutipaast. Elevandimäluga ja järjepidevad lehelugejad võib-olla mäletavad, et eelmisel aastal korraldasime me kõikvõimalikke demokraatiareegleid eirates äkkrünnaku, mis teeks oma ootamatuses kadedaks isegi ukrainlased.
Nimelt konfiskeerisime me koordineeritud ühistegevuse käigus järeltulevalt põlvelt vahetult enne mummi juurde Saaremaale tulekut kõik nutiseadmed. Lahvatanud mässukatse suruti veretult maha ning kuigi mulle isiklikult jäi selgusetuks, kas represseeritute üksmeelset ja valjuhäälset avaldust selle kohta, et nad Saaremaal igavuse kätte ära surevad, oleks tulnud käsitleda ennustuse või ähvardusena, siis igatahes nii ei läinud. Kaugel sellest.
Niisiis võeti see teema jälle üles. Eelhäälestusest sai Kaarina kõigepealt aimu tänu Rikole (sai märtsis 11), kes ilmus perekoosolekule valges T-särgis, mille rinna peale oli vildikaga kirjutatud: “Internet on elu”.
Aga palju radikaalsema sammu astus Ants (14), kes laekus kööki avatud läptopiga ja palus emal e-kooli sisse logida.
Jahmunud emme luges sealt, et noorsandile oli bioloogias aastahinne välja pandud tingimuslikult – see sigudik oli sõlminud õpetajaga aumeeste kokkuleppe, et pildistab iga päev üles mõne taime, kirjeldab selle igasugu moodsate äppide abil ära ja tulemuse saadab õpetajale.
Iga jumala päev ja kuu aega järjest poole juulikuuni välja. Kaabakas selline! Ma ei pea õpetajat silmas.
Sest vaadake, Ants ei ole küll päris viieline, aga ta on nutikas poiss.
Kahtlemata nii nutikas, et ära jagada, et kui temal oleks lubatud netis jõlkuda ja teistel mitte, siis jääks ju kõigile lastele mulje, et rohkem on lubatud nendele, kes koolis just kõige püüdlikumad ei ole olnud. Mis kahtlemata meie kui vanemate eesmärk küll ei ole. Otse põrgulik dilemma.
Rääkimata sellest, et nii nagu ei saa olla natuke rase, ei saa pidada natukene paastu. Õigemini saab, aga siis ei ole see paast, vaid on dieet. Ma olen mõlemaid proovinud ja teen vahet küll.
Ja nii ma siis ka Kaarinale ette panin, et kuulutame sellel suvel paastu asemel välja netidieedi. Ja siis tuli Kaarinale megaidee. Kuna ta on samuti naisterahvas, siis pole dieetide teemad tallegi loomulikult võõrad ja ta on kunagi koguni kaalujälgija olnud. Meie nutidieet saab olema selline, et kõigil – kaasaarvatud Antsul oma koolitöö tegemiseks – tuleb ekraaniaeg välja teenida.
Üks punkt annab viis minutit ja punkte saab mummi korraldusi täites. Muru niitmine – 5 punkti. Aiatooli õlitamine – 3. Aga näiteks ka jalgratastega ujumas käimine – jälle 5. No ja nii edasi, mummil on siin juba poolteist lehekülge valmis kribitud.
Ja väga huvitav oleks mummil teada saada, kuidas bioloogiaõpetaja küll sellise suvetöö lahenduse juurde jõudis. Aus vastus – 20 punkti.
Kena jaani kõigile!