Muhu uudissed ⟩ Kenad pühade järge

Irena Tarvis Foto: Erakogu

Terissid, neh! ​Ehkkid Taevatuaet kiisikast tegi, sai muhulaste suur juanipidu Hellamoa leedumäel äe pietud. Iseäranis suur aitüma Kätlile, kis laskis mitu pääva kut uherdivänt ja es sua ända augu piale mitte, et aga meite pidu kena suaks.

Oome oo seitsmamagajapäe. Muhus ep maka küll kiegid paergu masu üösegid, ammuks siis pääva. Ikka tansitse viel ühe sojaga juanibest suadik. Oome õhta tansitse Liiva kirgu taga roosiaidas. Põle paljast muhulased omaväkke üht. Suardlasi ja sõrulasi tuleb kua, sest Sõrve Pärimuse Selts tuleb siia tansiõhtat pidama. Kellu seitsmest tuleks kohal olla. Piletime eb müida. Aga anneta suab pillimiestele ikkagid. Ja kis pilliga tuleb, nie suavad mudud puhta muedu. Oma joomapudeli võiks likki võtta, vett suab sialtsammast juure laadida, kui taris oo. Ja jalga tuleks aada ikka nõuksed pätid või köimad, misega ea tanssi oo.

Kui Taevatuaet tansuliste kampa ep kipu ja laseb sored vett ülalt alla, siis kolib äe pastoraati või lasteaida. Põle ju pitk tie minna mitte. Neh, ja nüid eb aita ussi ega püssirohi mitte. Nüid oo taris ennassid õigeks aaks sõnna aada. Sest sõukest ullu asja ep sua ju ometiks laska juhtu, et suardlasi ja sõrulasi oo ühtes Muhu pidus änam kut isiomasid.

Ja selle õhta oo pastoraadi uksed valla ja suab köia imetlemas seda Satu Kalliokuusi moalinäitust kua. Ja uus Kudula näitus oo kua jälle ülal. Sellega oo muedu nõuke kaup, et kindla piale oo näitused avatud iga pühabe kellu kahestteistmest kolmeni. Ja nõnna kuni kümnenda augustini välja. Muul aal tasub uurida, ons kiegid majas, et sisse piaseb. Aga neh, nüid riede, siis piaseb niikavva kindlaste, kut tansiõhta oo. Ja pirekse varatsemingid.

Selle nädali küla oo Oina. Üks ühna isevärki küla. Ma määleta nõukse aa, kus Oinal elas masu paljast kaks inimest. Ja vuastal 2000 jähi küla kohe täitsa tühaks ja ühna mitmeks vuastaks. Nüid oo juba ükstesn inimest sial ingekirjas ja nende ulkas isegid lapsi. Ehkkid nõuke pisemad sorti küla oo ta oln koguaeg. Üle kümne suitsu põle sial kunagid oln mitte. Paergu oo viis. Nõnna et kasumise ruumi oo. Ja irmuskena oo tiada, et üks küla, mise kohta arvati, et tühaks sie jäeb, oo siiskid leidn omale uiest inimesed.

Kenad pühade järge siis neh! Ja olge ikka munuksed!