“Eesti keel on kaunis keel, aga oma väikeste vimkadega,” kirjutab Saarte Hääle keeletoimetaja Ragna Malm. “Kui sulesepp ei pööra piisavalt tähelepanu näiteks sõnajärjele, võib kirjapandu väljendada hoopis midagi muud kui kirjutajal mõttes mõlkunud – hea näide on siinkohal “naiste nahast kindad”.”
Keeletoimetajana olen aastate jooksul nii sääraseid liiva jooksnud mõtteid kui ka mõningaid teisi keelekomistusi kirjatükkidest välja rehitsenud ja enese tarbeks talletanud.
Eks kõla üsna õõvastavalt “Eesti maaülikooli teadlaste kastreerimise teemaline uuring” või siis teadaandmine, et “algas taas kaks päeva kestev jaht Eesti parimale päästekomandole”...
Päris häid lauseid on kogunenud politsei töömailt: “Tegelikkus näitab seda, et kuritegevus on vähenenud ja politseinikud on oma osa sellest ära teinud.”; “Kasside tulistamisega hakkab tegelema politsei.”; “Kriminaaluurimine algatati paragrahvi alusel, mis nägi ette loodusele kahju tekitamist.”.
Teinekord läheb asi aga päris ulmeliseks kätte – “tihti piisab sissemurdmise ärahoidmiseks vaid sellest, et politseiauto sõidab mööda ja suhtleb inimestega”. Või siis küsimus: “Kas teil on kodus suitsuandur, mis vahel paneb kotletti küpsetades üürgama?” Et siis inimestega suhtlev auto ja kotletti küpsetav suitsuandur?
Politseiuudis seegi, et “BMW põrutas puu otsa”?!
Samas kõlab üsna kriminaalselt tõdemus “Püha küla elanikud ei oska arvata, millega on nende kompostihunnikus oleva seenelise puhul tegemist”, sest vaevalt sel komposti sattunud “seenelisel” enam eluvaimu sees on... Ning kui kirjutatud on, et “Pühapäeva hommikul oli Saaremaal elektrita 1174 majapidamist, eile päevaks oli nendest pooled likvideeritud”, võib vaid nentida, et pole majapidamist, pole enam järelikult ka probleemi.
Tore teadaandmine on, et “lambakasvatajad soovivad kiskjate kaitseks suuremat toetust”. Ent kõvasti mõtlema paneb, milline võiks olla vajalik viga, ning kui juba vajalik, miks sellest siis vabaneda: “... on auto tehniline pool kontrollitud ja vajaminevad vead kõrvaldatud”. Mõtisklemisainet pakub seegi, kui “ilm vaheldus vihmasaju ja päikesepaistega”. Ja sotsiaaltöötaja ameti piirid on nähtavasti kõvasti laienenud: “Oleks siis vähemalt võetud sotsiaaltöötaja, kellele tööd põllul jagub.”
Kui jutt juba põllumajandusele läinud, võib kohata päris imeloomi: “Tavalise ühe vasika asemel toob emasloom ilmale kaks, vahel isegi kolm talle.” Tuleb ette ka nutikaid metsloomi, kes õppinud kasutama ühistransporditeenust: “Järvel bussi oodates jalutasid kaks hirve maanteel edasi-tagasi.”
Suunurgad kisub ülespoole seegi, kui kirjutajal sõnad lihtsalt sassi läinud: “annetada saab Hooandja keskkonnas alates 7. eurost kuni 16. maini”; “kiisud on vaktsineeritud, stiliseeritud ja kastreeritud”, “ühistu plaanib rajada räime filtreerimise tsehhi”.
Paraku kipub naerutuju kaduma, kui tekstist vaatab vastu kole kantseliit, millest läbipuremine paneb lausa purihambad valutama: “töötukassa osutab töötust ennetavaid meetmeid töötusriskis olevatele töötajatele”; “rahandusministeeriumi valitsemisalas tegeleme töökohtade pealinnast väljaviimiseks vajalike tegevustega”.
Tüütult mõjuvad mõned alailma ettejuhtuvad n-ö moeväljendid, mis tihtipeale inglise keelest üle võetud: päeva lõpuks, ei ole minu tass teed, kõik need teemad, mis on laual jne.
Kõlab ka üsna tobedalt tõdemus, et “nn niiskete lappide reostuse valguses on tegemist ikkagi tõsise teemaga”. Huvitav, milline see reostuse valgus veel on?
Nii et mõelgem enne, kui kirjutame ja lugegem kirjapandu pärast veel mõttega üle.
Lõpetuseks aga mõned trükikuradi (kes teatavasti iialgi ei tuku) vembud: “me näeme, et kommunikatsiooni on võimalik parendada ja sellele tuleb hoopis õudu juurde panna”; “ka ei lükka kitsaid vallateid maanteemati suure sahaga”; “olen siin peega käinud korduvalt puhkamas”; “Saksa kiirkulipilduja päästis meid sedakorda”.
Head emakeelepäeva!