/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2019/04/08/11935113t1h62d6.jpg)
Saarte Hääle andmeil elab Sõmera erihooldekodus üle seitsmekümne kodakondsuseta kliendi, kes on sinna toodud endise Nõukogude Liidu aladelt.
Enamik kodakondsuseta inimesi maakonnas elab Sõmeral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need Sõmera kliendid moodustavad lõviosa Saare maakonnas elavatest kodakondsuseta inimestest. Sõmera Kodu on kavas likvideerida, selle Saaremaalt pärit kliendid jäävad Saaremaale ja mandrilt pärit kliendid viiakse mandri erihooldekodudesse.
Saarte Hääl uuris AS-ilt Hoolekandeteenused, kuhu kolitakse Sõmeral elavad kodakondsuseta inimesed.
“Nende inimestega on täpselt samamoodi nagu kodakondsusega inimestega,” ütles Hoolekandeteenuste kommunikatsioonijuht Ave Lillemäe. “Me ei rühmita inimesi kolimisel sellisel viisil, et kodakondsusega inimesed lähevad ühte kohta ja kodakondsuseta inimesed teise kohta.”
Lillemäe sõnul lähtub AS Hoolekandeteenused ka nende klientide puhul inimese enda ja tema eestkostja või lähedaste soovist, kuhu ta ise tahaks elama minna. “[Valides] nende kohtade hulgast, kus neile sobivat teenust pakume,” tähendas Lillemäe.
“Kui inimest Saaremaaga miski ei seo, siis läheb ta reeglina tõesti mandrile,” rääkis Lillemäe. “ Kuigi on ka erandeid – kui inimene ikka kogu hingest soovib Saaremaale jääda, siis me püüame tema soovile vastu tulla.”