/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/04/18/11959937t1h6f89.jpg)
Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada.
Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal aastal on siiski juhtumeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul hukkub mõttetu ja otseselt ohtliku kulupõletamise tulemusel väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda. “Pea igal aastal saab kulupõlengu tulemusel surma ka mõni inimene ja hävib mõni majapidamine. Kulupõletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ning elustik elus,” rõhutas Talvi.
Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja paiksed loomad. “Jänesepojad maas pesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, meie erinevad konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises tule poolt mõjutatavas kihis. Muuseas mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline roll biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntuimad on vast röövmardikad jooksiklased,” rõhutas Zingel.
Agnes Aaslaid, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik