TARMO PIKNER: Kaks Hiinat saavad kokku Saaremaal

Tarmo Pikner. Foto: Erik Prozes / Postimees

“Komberdasin Kuressaare keskväljaku kuumaastikul, kus juba mitmendat aastat rajatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks keskväljakut ja uuendatakse peatänavat,” kirjutab saarlane Tarmo Pikner Postimehes. “Juubel ja järgminegi aastapäev on ammu tähistatud, aga plats... Kohalik võim on lubanud kõik abinõud tarvitusele võtta.”

Suurem seisak ehituses tekkis asjaolust, et Hiina Rahvavabariigis kehtib ilmselt teine mõõtühikute süsteem kui meil. Ehitusgurud arvasid, et juubeliväljaku katteplaadid on vaja tuua Hiinast. Aga oh häda – saabusid tükk maad õhemad plaadid, mis ei kannata Kuressaare turismikoormust välja. Selline äpardus juhtus eelmisel aastal. Nüüd siis olid lõpuks kohale jõudnud õige paksusega graniitplaadid.

Ühe Hiinast tarnitud graniitplaatide hunniku juures kohtasin suureks üllatuseks kahte päris hiinlast, nendega kaasas riigikogu liige Kalle Laanet ja Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro. Selge – käib ilmselt graniitplaatide tehniline kontroll kõige kõrgemal tasemel.

Uudistasin ning mulle tutvustati Hiina Vabariigi suursaadikut Andy Chini. Nüüd tuleb loos koht, kus näitelava seinal olev püss teeb paugu kohe esimeses vaatuses. Kui vallavolikogu esimees oli graniitplaatide loo hiinlastele möödaminnes ette kandnud, päris suursaadik Andy Chin: “Miks te plaate meilt ei tellinud, oleksime kohe õiged tarninud?” Mis mõttes, küsite.

Nojah, loodan, et panite tähele, kuidas olin kirjutatud “vabariik” pärast Hiinat – kas “rahvaga” või ilma. Seega, kohtusin Taiwani Riia missiooni esindajatega, kes olid parajasti sõbralikul visiidil Saaremaal ja kellel polnud õnnetute plaatidega mingit pistmist, said vaid aasida oma kommunistidest suguvendi Mandri-Hiinas. Ei pea hakkama selgitama, kuidas kaks erinevat Hiinat omavahel suhtlevad ja kuidas peame meie omakorda nende suhtlemisse suhtuma. Kõnealusel juhul on oluline, et Taiwani kõrged esindajad nägid Saaremaas suurt potentsiaali turismi ja ettevõtluse arenguks.

Olgu märgitud, et Kalle Laanet oli eelmise riigikogu koosseisus Taiwani toetusgrupi esimees ja vähemalt Saaremaa on Hiina Vabariigiga suheldes vägagi konkreetset koostööd teinud.

Sellega aga Hiina-hõnguline jalutuskäik olematul Kuressaare keskväljakul ei piirdunud. Oma kontorist jalutas välja suurärimees Vjatšeslav Leedo, astudes möödapääsmatult ajaloolise munakivisillutise hunnikusse ja pärimise peale, kuidas äri Hiinaga läheb, oli vastus eht-temalik: kui ei läheks, siis ei ajaks. Äsja toimus Hiinas, pange tähele, Rahvavabariigis, Eesti saatkonna territooriumil puitehitiste esitlus. Leedo firma on Hiinas püsti pannud puitmajade tehase ja saarlased teevad seal igati tublit tööd.

Aga ka see pole veel kõik. Kuressaare gümnaasiumis õpetatakse hiina keelt juba kuus aastat ja õpetajateks on hiinlastest rahvavabariiklased ning see käib rangelt ametliku Hiina egiidi all.

Seega, kaks Hiinat on kokku saanud kusagil maailma äärel – Saaremaal. Või kas ongi nii väga maailma äär? Vaba maa, vaba saar, kus saame vahendada oma integratsioonikogemust.

Lugu ilmus eile Postimehe uues rubriigis “Eesti on suurem kui Tallinn”.