Hobikalastajad kipuvad Ungumas lagastama

SIIT PÄÄSEB KALALE: Toomas Olli sõnul on Unguma sadam oma paadislipiga hobikalastajate silmis hinnatud koht. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Avalikku kasutusse jäetud parkimisala ja paadislipp Unguma sadamas koguvad aina suuremat populaarsust võõraste hobikalameeste seas, kellest osa ei vaevu paraku kohapeal puhtust hoidma.

Sadama omanik ja MTÜ Unguma Paadisadam on sõlminud kinnistule 99 aastaks hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis muu hulgas sätestab, et hoonestaja tagab väljaspool aiaga piiratud sadamaala inimestele tasuta võimaluse paatide veeskamiseks ja oma sõidukite parkimiseks.

Üks MTÜ kohustusi on hoolitseda ka avalikku kasutusse jäetud ala heakorra eest väljaspool lukustatud väravaga sadamaterritooriumi. Veel hiljuti olid kinnistule aga üles seatud sildid tekstiga, mis andsid teada, et parkimisala ja slipi kasutamise eest tuleb tasu maksta.

Pöide osavallakogu 16. aprilli koosolekul tõdeti, et MTÜ juhatuse üks liige on neid silte üles pannes teinud isetegevust. “Sellele MTÜ liikmele on öeldud, et parkimine ja veeskamine peaks olema vaba,” ütles Pöide teenuskeskuse juhataja Toomas Oll Saarte Häälele.

Eile, kui Saarte Hääl koos Olliga sadamat külastas, olid sildid tasu nõudmise kohta sadamast maha võetud.

Olli sõnul ajendas kinnistu heakorra eest vastutava MTÜ liiget silte üles panema see, et Unguma sadam on mandrilt saabuvate kalastushuviliste seas populaarne koht, ent sugugi kõik neist ei tavatse enda järelt koristada.

“Kust nad ikka selle Unguma sadama kohta infot saavad – dr Google´ilt ja kalastusfoorumitest,” tõdes Oll. “Kümnest inimesest üheksa, kes siia tulevad, viivad ehk oma prügi ära ja käituvad normaalselt. Piisab aga ühest lagastajast, kes ranna prügiseks jätab – keegi peab ju tema järelt koristama.”

Kirglikud kalamehed Olli sõnul endast rämpsu maha ei jäta, vaid koristavad enda järelt. “Teistsuguses kultuuriruumis üleskasvanud tegelased aga tulevad siia, et korraks naise silma alt ära saada ja end lõbusalt tunda,” rääkis Oll. “Neid ei huvita see, et keegi pärast nende järelt koristama peab.”

Kuna 1. maist on havipüük merest taas lubatud, mis meelitab sadamasse ilmselt jälle hulganisti võõraid, muretseb Oll, mida see endaga sadama heakorra seisukohast kaasa toob.

Toomas Olli teada pole lagastajad Saaremaal ainuüksi Unguma sadama probleem. Tema sõnul ongi just lagastavad võõrad see põhjus, mis sadamaid haldavaid MTÜ-sid neid lukku panema ajendab.

“Erinevate huvidega arvestamine nii, et kõik oleksid rahul, on kohati väga keeruline,” tõdes ta.

KOMMENTAAR: Lagastamine ja hoolimatus pole kinni rahvuses

“Kui sadamas on kolm-nelikümmend autot ja “tarku” palju koos, võib kõike  juhtuda,” ütleb MTÜ Unguma Paadisadam juhatuse liige Sulev Salla, kelle sõnul on sadama külastuskoormus liiga suur.

Mullu ei käitutud Unguma sadamas kahjuks alati just ilusti. Mida käesolev aasta toob, seda ei oska ma ette arvata. Mis rahvusest on olnud sadama lagastajad, ma ei tea – pole nendega juttu ajanud. Arvan, et kalduvus endast prügi maha jätta ei ole kinni rahvuses. Paraku lihtsalt on seda tüüpi inimesi, kes ei käitu korrektselt. Minu meelest on Unguma sadama kasutamine korraldatud õiglaselt ja hästi. Inimesed võivad vabalt tulla ja minna, parkida, kasutada slippi ja väikest mitteametlikku ujumisranda. Kedagi ei ole ära aetud.

Samas ei saa selles, et randa rämpsu jäetakse, süüdistada ka ainult neid, kes randa aega veetma tulevad. Nii kaua, kui see territoorium, kus nad peaksid viisakalt käituma, ei ole piiratud ega ole paika pandud mingeid käitumis-

eeskirju, ei saa ka kogu süüd üksnes külastajate kaela veeretada. Samas –  silte käitumiseeskirjadega võib ju üles panna, iseasi, kas kõik neist kinni peavad.

Minu vaatevinklist on Unguma sadamasse kõik teretulnud. Paraku peab tõdema, et koormus, mis sellele väikesele platsile langeb, on liiga suur. Seepärast peaks vald rohkem panustama, et sealsed tingimused oleksid paremad – siis saaks selle paljudest külastajatest tuleneva koormuse vastu võtta.

Olen teadlik, et üks meie juhatuse liige pani tõesti üles sildi, kus oli kirjas, et slipi ja parkimisala kasutamise eest tuleb maksta. Praeguseks on see silt läinud.

Ega selle sammu taga olnud midagi muud kui soov üritada mingil moel korda luua. Mingit suurt draamat seal ei olnud, aga nii palju oli sellest sildist küll kasu, et sellele pöörati tähelepanu. See juhtis vallaametnikud arusaamisele, et sealne olukord vajab parandamist. 

Minu teada saavutati vallavalitsuses mingi kokkulepe, et probleemi lahendama hakata. See on suur edasiminek. Kuulsin, et vallast lubati sadamasse ka prügikonteinerit. Küllap see olukord sadamas aasta-paariga paraneb.