Kuus Saare- ja Muhumaa talukatust saab toetusega korda

TAASTATAKSE: Jüri rehemaja katus saab aasta lõpuks jälle algupärase väljanägemise. Foto: Erakogu

Kolmandik Eesti väärtusliku taluarhitektuuri katusetööde toetatud taotlustest on Saare maakonnast, kuhu riik eraldas kokku 51 581 eurot.

Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde tegemiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 19 eraomanikku, neist kuus Saare- ja Muhumaalt. Kolm toetust läheb Muhu saarele, kolm Saaremaale – Leina, Pulli ja Liigalaskma külla. Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt kokku 144 nõuetekohast taotlust ligi 1,2 miljoni väärtuses.

Üks toetuse saajaid, Muhu Oina küla Jüri talu perenaine Kadri Kask ütles Saarte Häälele, et tema esivanemate elukoht on säilinud tervikliku kompleksina. Talus on rehemaja, nelja kambriga ait, saun, kelder, võrgukuur ja sepikoda. Toetusrahaga tehakse korda rehemaja katus, mis eterniidi raskuse all on kokku vajumas ja ka elamu seinu laiali lükkamas.

“Kõik talad ja sarikad on trossidega kokku tõmmatud, et see maja üldse püsiks. Ja rohkem enam pingutada ei saa. Kui katusevahetust poleks tulnud, siis võib-olla aasta-paari pärast olekski katus maja põhimõtteliselt laiali lükanud,” rääkis Kask.

Jüri talu toetussumma on pisut üle 9700 euro, millele omanik ise paneb juurde 12 000. “Aasta lõpuks peab töö valmis olema, nii et suvel kõige kuivemal ajal tahame katusevahetuse ära teha,” kinnitas Kask.

Eesti maaülikoolis bioloogia- ja ökoloogialektorina töötav Kadri Kask ütles, et vahepeal suvemajana kasutusel olnud hoone on nüüd jälle aastaringses kasutuses. Ta meenutas, et info toetusmeetme kohta jõudis temani meedia vahendusel, kuid alguses oli ta selle suhtes skeptiline, kuna jagatav summa tundus väike.

“Rehemaja roogkatuse ehitus on nii kallis ja ma arvasin, et sealt saab raha umbes kümme inimest. Aga siis mõtlesin, et kui ma ei küsi, siis kindlasti ei saa kah. Esitasin ikkagi taotluse ja unustasin kohe ära,” rääkis Kask. “Nüüd oli väga suur üllatus, et sain toetuse. Loomulikult on mul väga hea meel ja loomulikult teeme selle katuse ära,” lausus ta.

Väärtusliku taluarhitektuuri katusetööde toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku omapära säilimisele. “Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm,” ütles kultuuriminister Indrek Saar. “Tegelik vajadus on ilmselgelt kordi suurem, kuid eriline heameel on sellest, et leidsime täiendava võimaluse voorust jagatavat toetussummat kahekordistada,” lisas ta.

“Kõige enam said toetust roog- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid. Toetuse saajate hulgas on ka üks valtsplekk- ja üks kivikatusega hoone,” ütles muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialist Kersti Siim.

Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

Tegu on nelja-aastase pilootprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Valitsus leppis eelarveläbirääkimistel kokku, et projekt kestab neli aastat ja igal aastal eraldatakse selleks 100 000 eurot. Kuna kultuuriministeerium leidis oma eelarvest esimeseks vooruks lisaraha, sai seekord jagada 200 000. 

Järgmine taotlusvoor on plaanitud sügisesse, mil eeldatav eelarve on 100 000 eurot. Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all.

Sajandeid vana

Oina küla Jüri talu on vana kaluritalu, kuigi ei asu küll päris mere ääres. Esimesed märkmed selle kohta, et keegi üksjalg Jürg on tulnud Oina metsa maja ehitama, pärinevad 1600-ndatest aastatest.

“Ei ole teada, et meie suguvõsa oleks seda talu müünud või et see oleks kellegi teise kätte läinud. Arhiivide järgi tundub, et see Jürg üksjalg ongi talu asutanud ja see on jäänud meie suguvõsa kätte. Ehk selline hästi pikk järjepidevus võiks olla sellel talul. Mina olen üks järgmine lüli, kes selles majas elab,” rääkis Kadri Kask.