Kalamehed paiskasid Laidevahe kaitseala kaosesse

TEKITAB ABITUST: Maahooldaja Kalev Au ei leia Laidevahel tekkinud korralageduse kirjeldamiseks sõnu.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Laidevahe looduskaitsealale viiva teelõigu kordategemisega kaasnenud külastajate arvu tõus tekitab korralagedust, mis ei võimalda maahooldajal enam rannaniitu nõuetekohaselt hooldada.

Laidevahe looduskaitsealal poollooduslikel kooslustel veiseid karjatav Kalev Au ütles, et pärast seda, kui RMK eelmisel suvel Laidavahele suunduva paari kilomeetri pikkuse pinnastee korda tegi, on kaitsealal hakanud käima oluliselt rohkem rahvast. Käivad loodushuvilised, aga ka inimesed, kellele meeldib rannaniitudel sõita ATV-dega, ning kõige arvukama, aga ka murettekitavama kontingendina kalamehed.

Kalev Au sõnul on piirkonna kalavarud pärast Lõve jõe suudmeala korrastamist märgatavalt paranenud ning mitmelt poolt Eestist tullakse siia haugi ja ahvenat püüdma. Kuigi telkimine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, sõidetakse autodega keset karjatamisel olevat rannaniitu ja pannakse sinna telgid püsti. “Kalamehed panevad karjamaal laagri püsti ja et loomad autode juurde ei tuleks, aetakse need eemale ja lõpptulemusena jääb osa alast hooldamata,” rääkis Kalev Au. Suvistel nädalavahetustel on pidevalt korraga 6-7 autot ja arvata võib, et alates 1. maist, kui algab spinninguhooaeg, on esimesed kalamehed jälle kohal. Au tunnistas, et prahti telkijad õnneks endast maha ei jäta.

Kalev Au osutas, et kuigi kaitsealal on keelatud väljaspool teid ja radu isegi jalgratastega sõitmine ning mootorsõidukitega tohib sõita vaid tähistatud teedel, sõidetakse Laidevahel rannaniidul põhimõtteliselt seal, kus juhtub, mistõttu niidule jäävad maha inetud roopad. 

Au sõnul on ta olukorda arutanud ka keskkonnainspektsiooniga, kuid saanud sealt vastuseks, et kalameestega pole võimalik midagi ette võtta, sest seadus lubab paadikäruga sõita veepiirinini. Siinkohal meenutame Kalev Auga, et just äsja ilmus Saarte Hääles artikkel looduskaitseala moodustamisest Mullutusse, kus kaitsekord ei luba kohalikel ajaloolistel pinnasteedel varsti enam isegi jalgrattaga sõita.

Au märkis, et Laidevahe looduskaitseala on kantud Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märg-

alade registrisse, kuid looduskaitseala tähistab vaid üks armetu kaitseala tähis. Külastajate harimiseks ja neile suuniste andmiseks oleks vaja korralikku infostendi, ent siiamaani pole Eesti riigiasutused selleks raha leidnud.

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et kaitseala tähis uuendatakse ilmselt 2020. aastal, ka pannakse RMK maa algusesse eelseisval suvel sissesõidu keelumärk lisatahvliga “Lubatud RMK loal”.

Lõuna-Saaremaal asuv 2442 ha suurune Laidevahe looduskaitseala on Vilsandi rahvuspargi järel suuruselt teine kaitseala Saaremaal. 

2002. aastal asutatud kaitseala olulisemad osad on esiteks Laidevahe laht koos sealsete saarestike ja jäänukjärvedega ning ohustatud poollooduslikud kooslused. Kaitsealal on võrdlemisi hästi säilinud rannaniite ja loopealseid, samuti vana laialehist metsa ja salumetsa. 

Laidevahe looduskaitseala on oluline veelindude pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaik ning kalade sigimis- ja turgutusala. See on ka mitmete ohustatud liikide elupaik. Kaitseala on kantud Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse.

Tagasi üles